22.10.2019, 00:05
„Sina oma rokaste jalgadega minu diivanil ei istu!” Kodus hingeliselt sandistatud lapsed leiavad harva abi
Kui peresisene füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine jõuab heal juhul süüdlaste karistamiseni, siis aastatepikkuse vaimse terroriga jäävad lapsed üksi.
FOTO:
Eesti kohtupraktikast pole teada juhtumeid, mis käsitleksid eraldi vaimse vägivalla episoode.
„Sina oma rokaste jalgadega minu diivani peal ei istu! Kas su pärisisa sulle alimente maksab, et sa siin üldse tohid elada?” lõugab kasuisa üheksa-aastase poisi peale. Tolle lapse jaoks on niisugused märkused argipäev, mistõttu ta elab endassetõmbununa oma toas.
Alaealisi, kellele on materiaalselt justkui kõik võimaldatud, kuid kes kannatavad päevast päeva emotsionaalse vigastamise all, on sedavõrd palju, et spetsialistidel pole neist ülevaadet. Kui terror toimub koduseinte vahel, pole lapsel sageli kellegi poole pöörduda.