Venib, venib... Kellakeeramise lõpetamine võib edasi nihkuda
Euroopa Parlament otsustas tänavu märtsis, et iga-aastane üleminek suve- ja talveajale lõpetatakse ja viimast korda peaks kellakeeramine toimuma 2021. aastal.
Aga nagu Euroopa Liidus sageli juhtub, siis asjad venivad.
Riigid nimelt saavad ise otsustada, kas jääda suveajale või talveajale. Sellekohane otsus tuleb teha 2020. aasta aprilliks. Naaberriikidel on mõistlik jääda samasse aega, kuid selles kokkuleppele saamine pole alati lihtne. Näiteks Eesti on sattunud oma ajatsooni määramisel keerulisse seisu, kuna Läti eelistab suveajale jäämist, Soome aga pooldab talveaega.
Sellistes läbirääkimistes ongi konks, mis võib kellakeeramise lõpetamise jõustumist veel venitada: parlamendi otsus vajab jõustumiseks kooskõlastamist liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga.
Viimane ametlik info pärineb eilsest, kui Euroopa Nõukogu pressiteenistusest öeldi Bulgaaria rahvusringhäälingule, et läbirääkimised riigijuhtide vahel on takerdunud.
Mida see tähendab?
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumist nenditi Eesti Päevalehele, et eesistujamaa Soome pole kellakeeramistemaatikat tõstatanud ja arenguid pole. See-eest on kuulda hääli, mis üldse kahtlevad kogu eelnõu mõttekuses. Seega: praegu pole endiselt kindel, et 2021. aastal kellakeeramine lõpeb.
Eesti eelistaks suveaega
Kui aga seni kehtiv kava peaks jõustuma, siis nii, et riigid, mis otsustavad jääda suveajale, keeravad viimast korda kella 2021. aasta märtsi viimasel pühapäeval, need liikmesriigid, mis eelistavad jääda vööndi- ehk talveajale, keeravad viimast korda kella sama aasta oktoobri viimasel pühapäeval.
Eesti on kaldumas suveaja poole. Möödunud aastal korraldas majandusministeerium küsitluse, mille tulemuste kohaselt kaldus enamus oma seisukoha teatanud riigiasutusi, katusorganisatsioone ja ettevõtteid toetama kellakeeramise lõpetamise korral suveaega, ainult haridus- ja teadusministeerium pooldas vööndi- ehk talveajale jäämist.
