Küsitluse kohaselt hääletaks 74% Eesti kodanikest praegu rahvahääletusel EL-i liikmeks jäämise küsimuses poolt, 16% vastu ning 10% küsitletutest ei osanud oma seisukohta kujundada. Siinkohal väärib mainimist ka tõik, et 2003. aastal toimunud referendumil toetas EL-iga ühinemist 66,83% valijatest.

„Kuna Euroopa Liit on viimastel aastatel üle elanud mitu kriisi, on Eesti kodanike toetus meie riigi kuulumisele liitu üllatavalt tugev,” ütles sotsiaaldemokraat Kaljurand. „Heameel on tõdeda, et seda toetust ei ole suutnud vähendada ka pidevad Kremli propagandakanalite ning EKRE rünnanud Euroopa Liitu vastu.”

Keskmisest kõrgem on toetus Eesti liikmelisusele nooremate inimeste, tallinlaste ning kõrgharidusega inimeste hulgas. Keskmisest madalam on toetus liikmelisusele muust rahvusest kodanike, alla keskharidusega vastajate ning madalama sissetulekuga kodanike seas.

Üle keskmise toetavad Eesti liikmelisust Euroopa Liidus sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna ning Isamaa valijad. Kõige väiksem on toetus EKRE valijate seas, kuid ka nende hulgas on toetajaid enamus ehk 54%.

„Küsitlus näitab, et Eesti kodanikud peavad Euroopa Liitu meie riigi jaoks vajalikuks ning nende ootusi ei tohi alt vedada. Eesti esindajate ülesanne Euroopa Liidus on teha tööd selleks, et euroliit tugevneks ning suudaks paremini oma kodanike huve kaitsta,” sõnas Kaljurand.

EL-i kuulumine on vastajate arvates Eesti elule avaldanud ennekõike positiivset mõju: enim on see positiivselt mõjunud õppimisvõimalustele, majalduslikule arengule ja Eesti julgeolekule. Negatiivse poole pealt tõid vastajad välja põllumajanduse, aga ka eesti keele ja kultuuri seisundi, eestlaste ja mitte-eestalste omavahelised suhted ning rahvusliku ühtsustunde.

Kaljurand sõnas tulemusi kommenteerides, et teemad, mille osas ollakse suhtelised kriitilised, ei olegi tegelikult EL-i pädevuses olevad teemad, vaid sõltuvad hoopis Eesti sisepoliitikast. "EL ei hakka eesti keelt ja kultuuri paremini kaitsma ning suhteid eestlaste ja mitte-eestlaste vahel parandama. Neid asju peame me ikkagi ise tegema."

Küsitlus toimus 3. kuni 13. oktoobrini omnibussküsitluse raames, see tähendab, et 50 protsenti küsitlusest viidi läbi näost-näkku intervjuuna vastajate kodudes, 50 protsenti aga interneti teel.

Kokku küsitleti 1039 inimest, neist 521 näost-näkku intervjuudena ja 518 veebis. Valimisealisi kodanikke oli küsitletute seas 883.