FOTOD | Kolm ööpäeva vee ja elektrita vastu pidanud Mooste elanikud said tagasi tsivilisatsiooni
Pühapäeval räsis tervet Eestit torm, mis põhjustas kõige rohkem elektrikatkestusi Lõuna- ja Kagu-Eestis. Mooste oli pühapäevast kuni täna poole neljani ilma elektrita.
Hommikul saadi lõpuks tagasi vesi, kui pumbajaamale generaator saadi. Seni tassisid Mooste elanikud tualettpoti loputuskasti vett järvest ämbritega.
Põlva vallavalitsus pakkus täna Mooste inimestele võimalust Veskiteatrisse sooja minna ning organiseeris samal ajal kõigi kortermajade soojasõlmedele generaatoreid, et majades temperatuurid ei langeks. Veskiteatris pakuti kõigile ka toekat suppi, samuti oli võimalus pesta ja telefone laadida.
Delfi fotoreporter kirjeldas, kuidas elu Moostes justkui seisis. Kõik poed olid kinni, väljaarvatud üks, kellel oli oma generaator. “Põhiasjad, mida müüdi olid küünlad, tikud, pudelis alkohol ja vaakumpakendites toidukaup.”
Perearstikeskuses näitas õde külmkappi, kus olid gripivaktsiinid vooluta kasutuskõlbmatuks muutunud.
Moostesse toodi elektrigeneraatoreid isegi Tartust
Hädasolijaid abistanud abivallavanem Martti Rõigas (Reformierakond) ütles Delfile, et Elektrilevi lubas Moostes voolu taastada juba eile õhtul, kuid nii siiski ei läinud ja elekter saadi tagasi alles täna pärastlõunal.
“Eile õhtul võtsime vastu otsuse, et kui hommikuks elektrit ei ole, siis paneme kogu Mooste aleviku elektrigeneraatorite peal tööle. Tänase päeva jooksul tõime sinna võimsamaid ja vähemvõimsamaid. Varustasime ära katlamaja ja panime veevärgi tööle. Kokku läks Mooste peale 13 generaatorit. Olime täna õhtuks valmis selleks, et ka kortermajad oleks generaatoritega varustatud, et nende majasisene küttesüsteem töötaks,” kirjeldas Rõigas.
“Kui elektrit poleks tagasi tulnud, oleks me saanud inimestel kütte sees hoida,” lisas ta.
Rõigase sõnul otsitsi generaatoreid isegi maakonnast kaugemalt. “Üks generaator vabanes eelmisest kohast, mis vooluga taastati. Suurema generaatori puhul alguses mõtlesime, et peame selle kaugemalt tooma, aga üks farm sai elektri taha ja me saime selle tuua otse Moostesse. Siit-sealt üle ilma ajasime need asjad kokku. Väikseimaid generaatoreid toodi Tartust ja Võrust,” rääkis Rõigas.
Abivallavanem märkis, et valla jaoks oligi kõige suurem väljakutse elektri ärakadumine. “Paljudes kohtades pole voolu tänaseni. Talumajapidamistes ei ole selles mõttes nii hull, kuna inimene saab ise ahju ära kütta ja vee kaevust kätte, aga kõige murettekitavam on see, kui kortermajadel on elekter ära. Siis ei ole vett, ei tööta kanalisatsioon ning ei ole ka kütet. Kuna hakkas miinuskraade näitama, ei kannatanud Moostes enam oodata ja sellepärast me nii ka reageerisime.”
Rõigas märkis, et ka Põlva Vesi on inimestele vett toimetanud. “Eks see on olnud üks pidev kriisireguleerimine.”
Riik on õhukeseks lihvitud
Rõigas märkis, et selle kriisi valguses tuleb nüüd Eestis paljud asjad ümber vaadata. "See näitas kätte meie võimekuse. Eks see oligi korralik õppus. Kindlasti saab paremini. Siin peavad kõik osapooled — ei saa kellegi poole näpuga näidata — pingutama."
Küsimusele, mida kriis õpetas, vastas Rõigas, et riigil napib võimekust. “Kriis näitas seda — kui aus olla —, et mingi asi maksab nüüd kätte. Riik on õhukeseks lihvitud. Me võime olla kõigeks valmis, aga selle elektri kohapealt ei ole meil ju mitte mingit võimu. Meie ju ei suuda seda reguleerida, kontrollida ja parandada," tõdes Rõigas.
Põlva vald saab abivallavanema sõnul ka ise paremini valmistuda. "Generaatorite muretsemine on põhiline asi, mida vald saaks teha. Vald peab endale mingisuguse kriitilise varu generaatoreid varuma. Põlva Veel ja Soojusel mõned generaatorid on, aga neid on vähe ja kellelgi ei ole neid kriisiolukorras pakkuda. Kui see torm oleks kestnud kaks päeva, siis oleks asi olnud väga hapu," tõdes Rõigas.
Korteriühistud ja inimesed ise peavad samuti kriisiks valmis olema
Ta märkis, et kui suuremas asulas tekib kriis, siis tegelikult on vaja igale hoonele oma generaatorit, et hoonesisest küttesüsteemi üleval hoida. "See peaks olema korteriühistute valmidus, sest meie suudame katlamajad taaskäivitada ja taga hoida, aga kui kortermajal endal ei ole voolu, siis soe jõuab majani, aga sealt edasi mitte. Kui oleks tegemist olnud kahekümnekraadise pakasega, siis oleks olnud ikka väga halvasti."
Abivallavanema sõnul võetakse ka korteriühistute endi valmisoleku küsimus käsile.
"Nagu ka päästeamet ja riik on öelnud, peavad kriisiks valmis olema ennekõike inimesed ise. Elutähtsa teenuse puhul, praegu Põlva Vee näitel on eeskirjas ette nähtud 36 tundi see aeg, kui tuleb ise hakkama saada. Tuleks tõsta inimeste teadlikkust. Kui on näha, et on tohutu suur torm ja see võib lõppeda sellega, et elekter läheb ära, siis tuleks hakata varuma endale erinevatesse anumatesse vett. Esimesed 24 tundi tuleks ikka ise hakkama saada," leidis Rõigas ja lisas, et kogu piirkonda tabas kriis, kus oli niipalju langenud puid, et õieti keegi ei pääsenud liikuma.
Suurima murekohana tõi abivallavanem välja kommunikatsiooniprobleemid Elektrileviga. "Võtsime täna hommikust alates kõik meetmed kasutusele, suutsime kõik ära organiseerida, aga me oleks seda teinud juba eile, kui meile oleks öeldud, et tõenäosus viitab, et voolu ei saa tagasi. Meie saame oma otsuseid teha Elektrilevi info pinnalt, aga kui meile antav info on, et "me loodame, et ikka täna saab", siis me ka loodame, et täna saab. Selgus, et ei saanud. See info peaks paremini liikuma," lausus Rõigas.
"Ma saan ka sellest aru, et Elektrilevi jaoks juhtusid kõik kõige hullemad asjad korraga. Mis sai halvasti minna, see läks. Tahaksime siiski väga kiiret ja ausat informatsiooni," rääkis Rõigas.
Kuigi suurema asustustihedusega paigad on elektri tagasi saanud, ei julgenud Rõigas prognoosida, millal viimane talumajapidamine voolu tagasi saab. "Kindlasti jäävad mingid paigad ka homme elektrita. Aga me oleme valmis kõiki aitama. Kui kellelgi on vaja majutust, siis küll me hangime selle majutuse või ükskõik millise abi," lubas Rõigas.
Abi saab paluda muidugi siis, kui tagatud on kvaliteetne side. Paraku on sellega Moostes endiselt probleeme. "Inimeste kõige suurem mure on see, et nad ei saagi abi kutsuda, side läheb kolme tunni pärast maha. Tänagi pidi Moostest kaugemale sõita, et teha korralikke kvaliteetseid telefonikõnesid. Inimesed saavad veel hakkama, aga kui on vaja kutsuda päästet, siis kui levi ei ole, siis seda ei ole. Viimased kriisid on näidanud, et sellega peaks kiiremini tegelema," sõnas Rõigas.
