GRAAFIKUD | Oktoober uudistes: seni varju jäänud EKRE poliitikud murdsid skandaalidega meedia valgusvihku
Valetamisega vahele jäänud ja seeläbi ametist lahkunud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo jäi uudiste arvult oktoobris napilt alla vaid peaminister Jüri Ratasele.
Delfi luges taaskord kokku, kui palju on üht või teist poliitikut või erakonda nimetatud kolme Eesti suurema portaali (Delfi, Postimees ja ERR) uudiste pealkirjades, juhtlõikudes või märksõnades viimase kuu jooksul. Vaata varasemaid ülevaateid septembrist või augustist.
Oktoobri uudistes torkavad eelkõige silma mitmed EKRE poliitikud, kes said varasemaga võrreldes märksa enam meedia tähelepanu. Eriti käib see valetamisega vahele jäänud ja seetõttu lahkumisavalduse esitanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo kohta. Ehkki EKRE esimees, siseminister Mart Helme ütles ministri lahkumist kommenteerides, et Kingo on olnud meedia lakkamatu turmtule all, räägivad numbrid siiski teist keelt. Varasematel kuudel oli Kingo meediakajastuses teiste valitsuse liikmete hulgas alati viimaste seas. Seevastu lõppenud oktoobrikuus jäi napilt püüdmatuks üksnes peaminister Jüri Ratas.
Sarnaselt Kingole said varasemaga võrreldes märksa enam meedia tähelepanu ka kaks EKRE riigikogu liiget - Urmas Reitelmann ja Peeter Ernits. Urmas Reitelmanni puhul arutas riigikogu väliskomisjon suure meediakära saatel, kas ta kõlbab Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooni liikmeks. Peeter Ernits seevastu pääses uudistesse mitmel teemal - oma geneetika alase haridusega püüdis ta kaitsta listeeriaskandaali keskmes olevat M.V. Wooli kalatööstust ja just Ernitsa sotsiaalmeedia seinal solvas peaaegu ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo nõunikuks saanud Jakko Väli Evelyn Seppa.
Varasemate kuude uudiste ülevaadete läbivaks teemaks on olnud opositsioonierakondade ja nende juhtide vähene esindatus uudistes. Oktoober muutust ei toonud - nii Reformierakonna esimees Kaja Kallas kui ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar jäid uudiste arvult enam kui viis korda alla nii keskerakonna kui EKRE liidritele.
Arvestatud on Delfi, Postimehe ja ERRi oktoobri uudisvoos kajastuvate artiklite pealkirju, juhtlõike ja märksõnu. Artiklite kogusisu ei olnud, kuid sellest pole lugu. Ehkki kõrvaltegelasi võib leida kasvõi joonealustest märkustest, on reeglina just neis kolmes kohas kirjas see, kellest ja millest uudis üldse räägib. Pealegi on pealkiri see, mis on artiklit avamata nähtav, juhtlõik see, mis läheb sotsiaalmeediasse ringlema ning märksõnad need, mis on otsingumootorite lemmikud.
Artiklitest sai arvestatud kõiki, mis kajastusid uudisvoos perioodil 1. oktoober kuni 31. oktoober. Loendatud sai artikleid, mitte nimesid - kui näiteks pealkirjas ja juhtlõigus oli "Jüri Ratas", siis see läks arvesse ühe eest. Leitav pidi olema eesnimi koos perenimega. Arvestatud sai ka nimede käänamisega ehk näiteks "Jüri Luige sõnul" läks arvesse. Erakondade nimede puhul sai arvestatud nii käändeid kui ka lühivorme nagu "EKRE", "SDE", "KE". Samuti läksid arvesse "keskerakondlane" või "sotsiaaldemokraat". Eraldi sai arvestusest välja praagitud nii teiste riikide keskerakonnad, rohelised salatid, Eesti hümn kui ka uudised, kus oli juttu päikesekreemist või sekretäridest.
