Eluga pääsenud Estonia meeskonnaliikmete sõnul oli ramp suletud
(2)
Augule laevakeres viitavad veel mitmed asjaolud, näiteks on kolm meeskonnaliiget tunnistanud, et nägid masinakontrollruumi monitorist, et hetkel, kui laev oli juba kreenis, oli laeva vööriramp kinnises või peaaegu kinnises asendis.
Kaks pääsenud reisijat, kes hüppasid laeva ninast merre, nägid samuti kinnist rampi.Ka Margus Kurm ütleb, et mitmed tunnistajad nägid rampi suletud asendis. Kui ramp oleks jäänud suletuks või pooleldi avatuks, poleks autoteki kaudu saanud sisse tungida selline veemass, mis laeva uputas.
Samuti ei ole Kurmi sõnul JAIC selgitanud, kuidas pääses vesi autoteki all asuvatele tekkidele. Ehituslikult oli see võimalik vaid juhul, kui igas ruumis tekkinuks eraldi juurdepääs veele – nimelt on allpool autotekki laev jagatud veekindlateks sektsioonideks, et õnnetuse korral ei saaks vesi liikuda laeva ühest otsast teise. Ühe meeskonnaliikme sõnul suleti uksed kohe õnnetuse alguses. Tuukrid, kes üht ust vaatasid, kinnitasid, et see oli kinni.
Tallinna halduskohus tegi 24. oktoobril otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kohus leidis, et valitsus ei ole lähedaste taotlusele nõuetekohaselt vastanud ning parvlaev Estonia huku uue uurimise algatamise osas seisukohta võtnud.
Seetõttu kohustati valitsust lahendama 60 päeva jooksul, kohtuotsuse jõustumisest, lähedaste taotlus. Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks. Kohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Sisuga, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on Vabariigi Valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole. Ehk Vabariigi valitsus, kellele taotlus esitati, ei ole taotlusele vastanud ning taotlusele vastas justiitsministeerium, kellele see taotlus ei olnud esitatud ning kes ei olnud ka pädev seda lahendama.
Kohtumenetluses ka ei selgunud, millisel õiguslikul alusel ei pidanud peaminister, kellele taotlus esitati, sellele vastama ja millistel asjaoludel vastas kaebajatele peaministri ja Vabariigi Valitsuse asemel justiitsministeerium.
Tänaseks on taotluse lahendamise mõistlik aeg ilmselgelt möödunud, seega on Eesti valitsus kohtu hinnangul kaebajate taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivituses.
Kohus selgitas, et ei saa lahendada valitsusele esitatud taotlust tema eest. Samuti ei kirjuta kohus valitsusele ette, kuidas taotlus lahendada. Küll aga tuleb valitsusel seda teha mõistliku aja jooksul, milleks kohus peabki antud juhul 60 päeva. Seejuures peab valitsus taotluse lahendamisel lähtuma hea halduse põhimõttest ning ei tohi menetluslikke õigusi kuritarvitada ning asjaga taas põhjendamatult viivitama hakata.
