Lennujaama pressiesindaja Margot Holts ütles, et lennujaamaga pole keegi Putini võimaliku visiidi osas ühendust võtnud. Seetõttu pole seal selleks ka mingeid ettevalmistusi tehtud.

"Tartu lennujaam on valmis vastu võtma ka erilennukeid ja täitma eritingimusi, kuid see sõltub muidugi konkreetsest lennukist, millega Venemaa riigipea saabub," ütles Holts.

Ta lisas, et lennukid, mis on Putini lennukiga sarnaste parameetritega, on Tartus varasemalt maandunud. "Siiski ei saa praegu kindlalt öelda, et Venemaa presidendi lennuk Tartus maanduda saab."

Putin kasutab neljamootorilist Iljušin Il-96-300PU mudelit, mis erineb oluliselt tsiviillennunduses kasutatavast IL-96-st. Lennuk kaalub üle saja tonni. Tartu lennurada on 1799 meetrit pikk ja 31 meetrit lai, mis tähendab, et see sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks.

Holtsi sõnul sõltub lennuki mass paljudest erinevatest aspektidest ja seepärast võib ka raskem lennuk saada Tartu lennurajal maanduda. "Kõik sõltub konkreetsest lennukist," ütles ta.

Kuigi Putin pole Kaljulaidi kutsele Tartusse vastanud, ütles välisminister Urmas Reinsalu ERR-ile, et küllap tutvub Vene saatkond asjaoludega ja on asunud siiski tehnilisi ettevalmistusi tegema.

"Vene saatkonna võimalikke tehnilisi ettevalmistusi ei saa tõlgendada nii, et viisidile on antud jaatav vastus. Nii suure riigi liidrid langetavad tavaliselt sõiduotsused viimasel hetkel ja küllap ka sel korral," tõi aga minister välja.

Kaljulaid saatis oktoobri keskel kutse Soome presidendile Sauli Niinistöle, Ungari presidendile János Áderile ja Venemaa presidendile Putinile, et kutsuda nad suvel Tartus toimuvale VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile.

Eesti Rahva Muuseumis 17.–19. juunini toimuval kongressil käsitletakse lisaks keele säilitamisele ja edasiandmisele kliimamuutuste mõju rahvastele ja kultuuri innovatsiooni küsimusi.