Lugesin oma uuest passist, mille postkastist leidsin ja mis sugugi vana passi asemele kaante vahele ära ei taha mahtuda, et Reformierakonda toetades saab iga töötaja ühe kuupalga aastas lisaks. Et enam ei karistata töökuse eest ja ma võin selle Teie poolt lubatud kuupalga suuruse summaga teha, mida ise tahan. Noh, töökas olen ma eluaeg olnud, nii et seda kingitust poleks küll häbi vastu võtta, mõtlesin.

Ma olen siin natuke nuputanud, et mis ma selle taevast alla kukkuva rahaga peale hakkan — kunagi pole keegi midagi nii arusaadavat lubanud. (Savisaar lubas küll midagi, aga ainult pensionäridele. Minul aga paar aastat veel pinsini aega. Kui ma nüüd Teid valin, kas ma saan siis kahe aasta pärast Edgarit ka valida?) No igal juhul üks väike plaan sai tehtud küll.

Siis käisin naabrimuti Juta juures ja rääkisin talle kah, et Kallas lubab tulumaksukaristust 26 päält 20 pääle kukutada ja nii saan mina oma kuupalganatukesega salajase unistuse täidetud. Kole hää meel hakkas kohe, kui sain rõemu teisega jagada. Juta va nõid aga haaras oma vana armsa Feliksi (Juta oli kolhoosis raamatupidaja) ja kukkus rehkendama. Väntas mis ta väntas, aga aasta pääle kokku tuli ikka ainult pool palka ja mitte terve, nii nagu minu uues passis kirjas.

Äkki oskate öelda, kuidas see rehkendus ikka käib. Minu palk on 2345 krooni ja präägu annab Vilma postkontorist mulle iga kuu 1995 krooni puhtalt kätte. Juta ütleb, et kui mind edaspidi ainult 20ga karistatakse, siis jääb iga kuu 81 krooni üle. Ja kui see kogu aasta pääle kokku korjata, tuleb ainult 972 krooni, mis pole pooltki sellest, mida passis lubatakse. Äkki saate mahti selgitada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena