FOTOD: Kas mäletate veel neid? LOE ja VAATA, kes kandideerisid taasiseseisvunud Eesti riigikogu esimestel valimistel

Delfi toob järgmise aasta riigikogu valimiste eel lugejateni põhjaliku lugude sarja, mis tutvustab kõiki varasemaid riigikogu valimisi.

Sari valmib koostöös MTÜ Valimisaatlusega ning iga olnud riigikogu
valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest
poliitilisest olukorrast enne valimisi: kes olid valitsuses, kes
opositsioonis, millised olid suurimad valimiseelsed poliitskandaalid
ning mida lubasid valimistele eelnenud küsitlused?

Teiseks
saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning
millised oli erakondade esinumbrid, üksikandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakodnade peamisi programmilisi seisukohti.

Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi,
kes otsutasid "poe kinni panna" ja laiali minna?

Riigikogu valimisi tutvustav  lugudesari ilmub Delfis kuni uute riigikogu valimisteni 2015. aasta märtsis.

Valimisnimekirjad ja kandidaadid

Vastavalt valimisseadusele võisid 1992. aasta valimistel osaleda erakonnad, valimisliidud, ühendused, organisatsioonid ja üksikkandidaadid. Kokku seati üles kaheksa valimisliitu, seitse üksikerakonda (Eesti Ettevõtjate Erakond, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP, Loodusseaduse Partei, Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond, Põllumeeste Kogu ja Vasakvõimalus), kaks valimisühendust (Eesti Pensionäride Liit , Eesti Invaühingute Liit) ja lisaks veel 25 üksikkandidaati.

Mitmed organisatsioonid ja alles tärkavad erakonnad koondusid loogilise arvutustehte tulemusena valimisliitudesse, et suurendada oma võimalusi valimiskünnise ületamiseks.

Näiteks valimisliit Isamaa koondas tegelikult viit parteid: Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (eesotsas Kaido Kama), Eesti Kristlik-Demokraatlikku Liitu (Illar Hallaste), Eesti Kristlik-Demokraatlikku Erakonda (Aivar Kala, Toivo Jürgenson), Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteid (Paul-Eerik Rummo, Heiki Kranich) ja Vabariiklaste Koonderakonda (Ülo Nugis).

Valimisliit Rahvarinne nimekirja moodustasid tegelikkuses Eestimaa Rahvarinne, Eesti Rahva-Keskerakond, Eesti Naisliit ja Eestimaa Rahvuste Ühendus, nimekirja eesotsas Edgar Savisaar, Krista Kilvet, Jaan Kaplinski jne. VL Mõõdukad koosnes Eesti Maa-Keskerakonnast (Ivar Raig) ja Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Parteist (Marju Lauristin).

Valimisliitudes olid esindatud veel Kindel Kodu (Koonderakond, Maaliit ja Eesti Demokraatlik Õigusliit) eesotsas Juhan Aare, Riivo Sinijärve ja Ülo Vooglaiuga. Valimisliitu Eesti Kodanik vedas USA erukolonel Jüri Toomepuu, kelle kõrval leidis end nimekirja tipust Noarootsi Tervisliku Eluviisi seltsi esinaine Aime Sügis. Valimisliidul Rohelised oli välja käia saatejuhina tuntud Rein Järlik.

Kurioosumina hõlmas näiteks üheksa kandidaadiga valimisliit Demokraadid selliseid väikeühinguid nagu Revali Karskete Rammumeeste Selts, sõltumatu kogudus „Sõprade Kirik“, sõltumatu missioonifond „Logos“ ja sõltumatu rühmitus „Põlevik“. Harri Kingo ja Ilmar Pappel ühinesid kahemeheliseks valimisliiduks „Halastus“.

Kahekümne viiest üles astunud üksikkandidaadist tuntumad olid Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup, kaitseminister Ülo Uluots ja Tartu ülikooli professor Eduard Vääri.