Internetikaanid ja bitijoad

“Kasutajalt kasutajale” tüüpi andmesidevõrkude arenguga on kaasas käinud ohtralt digitaalse sisu pakkujate krokodillipisaraid ja juriidilst käteväänamist.

Õnneks on võrgurahvas “nii nad tapsid meie Napsteri” tüüpi ekstsessidest üsna ruttu kosunud ja tänu itikompententsemale kasutajate kogukonnale ei ole nimet võrkude areng sugugi seiskunud. Tänapäeval on asi jõdnud sinnamaani, et viimase põlvkonna failivahetusprotokoll, mida tuntakse nime all Bittorrent, lubab jooksvalt üle kanda üpris kõrge resolutsiooniga videot. Ajakirja “Wired” väitel toodab Bittorrent pea 35 % kogu internetiliiklusest ja see kasvab.

Kui Napster , Kazaa ja muude säherduste algatuste vohama hakkavad võrsed on suudetud juriidilise kõrgpilotaažiga maa sisse tagasi taguda, siis Bittorrentiga on asi osutunud tänu protokolli keerukusele väga raskeks, elik lausa võimatuks. Napsteri võrgu probleemiks oli, et seal jagas üks kasutaja tervet faili teise kasutajaga, aga Bittorrenti protokoll pihustab ühe suurema faili võrgu peale laiali ja filmitõmbaja võib lõppeks oma koopia kätte saada kuni mitmest tuhandest erinevast allikast. Ühtegi jagajat ei saa süüdistada tervikliku autoriõigusega kaitstud teose levitamises ja kui see tõmmatud film jääb koduarvuis isiklikuks tarbeks, pole ka õiguskaitseorganitel väga palju võimalik miskit ette võtta.

Asi on jõudnud sinnamaani, et suurimad digitaalse sisu omanikud muusika, arvutiprogrammide ja filmitööstusest on hakanud pigem asjale vaatama kui uuele võimalusele oma toodete tarbijateni viimiseks. Bittorrenti protokolli kasutavad 20th Century Fox, Playboy, MTV ja teised säherdused, kuna see on avatud lähtekoodiga (st tasuta) ja efektiivne. Süsteem on üles ehitatud nii, et mida rohkem on kasutajaid, seda kiiremini teatud andmehulk liigub, ehk siis mida rohkem inimesi üht filmi vaatab, seda parema kvaliteediga kõik seda näevad. Sarnast protokolli kasutab näiteks Kazaa ja Skype kunagiste omanike uus televisiooniprojekt Joost, mis pakub kohati lausa Elioni DigiTV-ga võrreldavat pilti.

Kuidas Bittorrent toimib?

1. Kasutaja otsib endale torrentileheküljelt, nagu Isohunt, Pirate Bay, Torrentreactor jne, torrentitegumi.

2. Tegum käivitatakse vastavas haldusprogrammis nagu näiteks Bitlord, Azureus või Bitcomet.

3. Mida rohkem on asjal teisi tõbmbajaid ja jagajaid, seda kiiremini see sinuni jõuab. Seda näed juba torrentitegumit otsides.

Lõpetuseks — Delfi ei toeta piraatlust, küll aga info takistusteta levikut, millele aitavad kaasa Bittorrenti sarnased ühiskondlikult kasulikul tööl baseeruvad ettevõtmised.

Kui kellelgi tuleb hää mõte, millise nime võiks panna Bittorrentile eesti keeles, siis on kommentaariumis ettepanekud teretulnud.