Delfi: Isa, kus sa oled?

Kui me elaksime ideaalses maailmas, siis sünniksid lapsed ainult armastusest. Ükski naine ei teeks mitte kunagi aborti. Mehed ja naised elaksid rahulikult koos, kasvataksid armastusega oma lapsi, ei lööks neid kunagi ega pahandaks ülearu. Isad ei läheks mitte kunagi teise naise juurde ega jätaks oma lapsi maha. Mitte ükski ema ei jätaks oma vastsündinud last prügikasti juurde surema. Poleks olemas mitte ainsatki lastekodu, sest iga kodu oleks laste kodu.

Kui me elaksime ideaalses maailmas, siis ei oleks olemas pedofiile. Mitte üheski riigis ei kasutataks lapstööjõudu. Kõigile maailma lastele jätkuks süüa ja rõivaid, mitte ükski laps ei nuusutaks bensiini ega lõiguks oma käsivarsi ahastusest ja murest. Kõik lapsed käiksid rõõmuga koolis ja jõuaksid elus nii kaugele, kui nende võimed võimaldavad. Mitte ükski ei peaks vaesuse pärast hariduseta jääma.

Kui me elaksime ideaalses maailmas, siis poleks emadel isadel iial vaja laste pärast kohut käia ega lapse südant pere lõhkumisega muserdada, sundides teda vanemate vahel valima. Kõigil lastel oleks nii isa kui ka ema täiesti loomulikul ja ainuõigel viisil. Kõik lapsed tunneksid vanemate armastust, mis on ju tegelikult nende pärisosa juba sünni poolest.

Kahjuks on meie maailm ideaalsest kaugel. Pedofiilid on olemas, lapstööjõudu kasutavad paljud riigid ning suhtarvu poolest on vähemuses need lapsed, kes saavad iga päev kõhu täis. Perekond, millesse kuuluvad ema, isa ja nende ühised lapsed, on harulduseks muutumas. Tavaline on, et kooseluga ollakse mitmendal ringil ning lapsi on mitme partneriga. Üksinda lapsi kasvatavad emad kuuluvad meie kõigi tutvusringkonda ning ainult nemad ise teavad, mida tähendab laste üleskasvatamine ilme mehe abita.

Paljud „uut elu“ alustanud isad ei soovi oma lastest enam midagi teada. Üksi jäänud emad esitavad igal aastal kohtusse üle kahe tuhande elatisenõude, ent elatisraha saab neist kätte vähem kui viis protsenti. On bioloogilisi isasid, kes on oma järglastele võlgu rohkem kui sada tuhat krooni. Isad eelistavad ennast seaduse silmis pigem puruvaeseks teha, töötades mustalt või kantides oma vara, kui toetada rahaga oma last, kes on isaarmastusest niikuinii ilma jäänud.

Reedel on lastekaitsepäev. Mõelgem siis kas või ükskord aastas nendele lastele, kes on on ilma jäänud nii turvatundest kui ka kohastest kasvamisvõimalustest, ning kaalugem, kas me saame neid kuidagi aidata. Tuletagem meelde, mida me ise lapsena igatsesime koos isa ja emaga ette võtta, ning võimaldagem seda oma lastele.