Rein Toomla: Uus Venemaa

Eestivene kogukonna kujunemine on üks tulemiste ja minemiste lugu. Ja see lugu pole sugugi veel lõppenud, ehkki tulemine on suuresti asendunud minemisega. Sellesse suhtumine on Eesti ühiskonnas kaunis kirev — ühed soovivad head teed, teised arvavad, et oskustööjõudu tuleks kinni hoida, kolmandad on seda meelt, et just madala kvalifikatsiooniga on see grupp, kes on hädavajalik meie majandusele, neljandad mõtlevad, et mida arvavad meist lääneriigid, kui me suuname suure osa oma venelaskonnast neile.

Selles loos võtan ma vaatluse alla ühe grupi lahkujaid — kuid just need, kes lähevad või vähemasti kavatsevad minna Venemaale. Lahkujate hulk oli märkimisväärne enam kui 15 aastat tagasi, kuid võib oletada, et vähemasti ühel põhjusel võiks selline minek jälle levima hakata — siis, kui Venemaa neid vajab.

Me peaksime nendesse, kes lähevad meilt ära Venemaale, suhtuma kui inimestesse, kes hakkavad Venemaad ümber kujundama. Siiani on meie tavamõtlemine venelasi Eestis käsitlenud kui sääraseid, kes pidevalt vaatavad Venemaa suunas, oodates sealt käitumisjuhiseid. Eks nad siiani suurelt osalt sellised ongi, kuid oleks juba aeg vaadata neid asju teistpidi.

Sestap peaksime eestivenelastelt küsima — mida te olete teinud selleks, et Venemaa muutuks? Sest olukord Venemaal on üsna hull. Võib küll oletada, et tänu nafta- ja gaasihindade tõusule on Venemaa mõnevõrra jõukam, kui ta oli kümmekond aastat tagasi, kuid kindlasti on ta kaotanud — ja üsna palju — demokraatlikkuses. Laias maailmas on olemas terve rida indekseid, mille alusel määratakse ühe või teise riigi koht rahvusvahelises kogukonnas just demokraatlikkust silmas pidades. Teeme siis väikese võrdluse Eestiga ja seda 2006. aasta andmete põhjal.

· Kas ühiskond on vaba või mitte — seda mõõdab organisatsioon nimega Freedom House juba 1970. aastatest. Vaadeldakse poliitilisi õigusi ja kodanikuõigusi. Kui kõik on korras, pannakse hindeks 1. Kui asjad on täiesti vastupidi, siis väljendab seda number 7. Eestit on mõlemas aspektis hinnatud 1-ga, sellega asume meie maailma esimese 50 riigi hulgas. Venemaa koht on viimase 45 riigi seas — tema vabadusastet väljendavad numbrid 5 ja 6. Kokku on mõõdetud enam kui 200 riiki ja territooriumi.

· Kas ühiskonnas tajutakse korruptsiooni olemasolu? Selle mõõtmisega tegeleb organisatsioon nimega Transparency International. Erinevalt eelmisest näitajast on siin riigid järjestatud. Eesti jagab maailmas 24.-25. kohta. Meil on täielik põhjus olla rahulolematu, sest vähemasti endi arvates vääriksime paremat. Kuid mida peavad siis arvama vähegi oma riigi pärast muret tundvad venelased — Venemaa on selles edetabelis 121, jagades seda kohta Ruanda, Svaasimaa, Benini, Gambia, Guajaana, Hondurase, Nepali ja Filipiinidega. Tegelikult on võimalik veel mõnikümmend kohta langeda, kuid juba praegu võib Venemaa kohta väita, et tegemist on üdini korrumpeerunud riigiga.

· Ajakirjandusvabadus — Freedom House on ka selle valdkonna oma hoolde võtnud. Eesti jagab 16. kohta, Venemaa paikneb 164. kohal. Sellisel positsioonil olevas riigis tuleb enne pikalt mõtelda ja siis ikkagi ütlemata jätta.

· Majandusvabadus — Heritage Foundation mõõdab seda tahku maailma riikide seas. Eesti on 12. kohal, Venemaa koht on 120., teda piiravad Hiina ja Nepal.

Nende näitajate põhjal on Eesti ja Venemaa nagu öö ja päev. Imelik, mis moel õnnestus neil nõnda põhja vajuda? Kuid kindlasti ei ole säärane Venemaa meie huvides. Ja kindlasti pole see ka siinsete venelaste huvides. Nii meie kui ka siinsete venelaste huvides on võimalikult demokraatlik Venemaa.

Meie võimalused mõjutada protsesse Venes on kaunis ahtakesed, kuid kas see võimalus on olemas siinsetel venelastel? Arvan, et on. Praeguse Vene eliidi huvides on säilitada ebademokraatlikku Venemaad nii kaua kui võimalik — nemad seda muutma ei hakka.

Samas liigub maailm demokraatia suunas ning vaevalt, et see suundumus Venemaad puudutamata jätab. Kunagi tekib ka sealmaal olukord, kus Venemaale on vaja uusi liidreid. Ning selleks — uute liidrite pakkumiseks — peavadki valmis olema meie venelased. Kuna Eesti on rahvusvahelise kogukonna arvates demokraatlik maa, siis võiks ju oletada, et see demokraatia on külge hakanud ka eestivenelastele. Ja kui Venemaa peaks neid vajama, siis on neil midagi, mida ära kasutada.