Pime autojuht: täis peaga on julgem sõita

Eesti värskeim superstaar, juba sülelapsena pimedaks jäänud Kristjan joob enne autorooli taha istumist ikka paar õlut või Gini, sest kardab politseile vahelejäämist.

Kaine peaga ma ei julge autot juhtida,” ütleb vanematega Tartus Võru tänaval elav Kristjan, kes kulutab maanteel autokumme paar korda nädalas. Tema kiirusrekord on 170 km/h (nad sõitsid kahe sõbraga maale tädi juurde). “Ma tahan olla tavaline poiss,” lausub noormees rooli tagant. Ta sätib käsi kord üht, kord teist pidi ja vaatab auto esiklaasi poole.

Mis sealt paistab?

“Ma ei näe midagi.”

“Sõidupisiku” päris kaheksa klassi haridusega noormees oma isalt, kes küll kunagi pole poega sõitma lubanud. Kristjan on aga alati põikpäine olnud. Tema Norras elava vanema õe sõnul on väikevend praegu tõeline puberteet, kes mõtleb vaid, kuidas lõbusalt aega veeta.

14aastane naabripoiss naerab sõbrast rääkides mõnuga: “Lahe on vaadata, kui Kristjan autoga sõidab. Kui ta sõitma hakkab, siis laseb kruusateel ketsi nii et tossab. Siis on nalja nabani.”

Praegu politseiparklas kohtuotsust ootav Audi 80 on Kristjani viies neljarattaline. Kõik oma sõiduriistad on riigilt 3000 krooni kuus sotsiaaltoetust saav pime ostnud tuttavatelt, et need saaksid uue auto osta. Ja kõik sõidukid on sõitnud puruks sõbrad: “Ja mis mul siis ikka muud teha kui uus osta,” ütleb auto ostuks juba ühe pangalaenu võtnud Kristjan.

Loe edasi Eesti Ekspressist