E-hääletus kaotas 150 000 krooni
“Järgmise aasta eelarves on see raha olemas, nii et saame töö tehtud. Leidsime, et neid töid ongi mõttekam teha sügisel kui nüüd.”
Ühtlasi lisas Pilving, et järgmise aasta eelarve ei ole veel kinnitatud ning seni eksisteerib ka oht, et vajaminev summa lõigatakse välja ka järgmisest eelarvest. “Siis võtame kasutusele reservid. Eelarve seis on sügiseks meile kindlasti teada.”
E-valimiste projektijuht Tarvi Martens lausus, et enne järgmisi valimisi tuleb e-hääletamise süsteemis teha eelkõige mitmesuguseid platvormiuuendusi. “Kindlasti on vaja uuendada kesksüsteemi platvorme. Aga kuna eelmistest valimistest saadik on uuendatud paljusid operatsioonisüsteeme ja brausereid, siis on alati ka võimalus, et seetõttu e-hääletus ei tööta.”
Martensi sõnul alustatakse e-hääletuse süsteemi vastavusse viimist ringluses olevate platvormidega võimalikult hilja enne valimisi, sest muidu võib vahepealse aja jooksul taas midagi muutuda.
Kõige suurem uuendus järgmise aasta europarlamendi ning kohalike omavalitsuste valimisel võib olla aga Mobiil-ID (M-ID) kasutusele võtmine. Praegu koostatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis uuringut, mille alusel selgub, kas M-ID on e-valimistel kasutamiseks piisavalt otstarbekas.
“Kui tuleb positiivne otsus, on vaja arendada ka M-ID platvormi, aga selleks on juba lisaraha vaja,” rääkis Martens. M-ID võimaluse lisamine e-valimistele ei tähenda, et häält saab anda kõigest mobiiltelefoni kasutades, mobiiltelefoni kaudu käiks vaid oma otsuse digiallkirjastamine.
