Jaan Õmblus: Ansipi salastatud müügimaks
Paremvalitsuse müügimaksu taustal on äärmiselt kahju kuulata demagoogiat sellest, et Tallinna müügimaks ei sobi ja müügimaks ei ole heaks arengusuunaks riigi majanduskasvu tagamisel. Tegelikult aitab just Tallinna müügimaks tasakaalustada Ansipi müügimaksu laastavat ja ühiskonda degradeerivat mõju.
Seoses euro tulekuga on Eestis üha rohkem räägitud kaardimaksetest ja nendega kaasnevatest tasudest. Oktoobri alguses tuli Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) välja initsiatiiviga, et pangad alandaksid kaardimaksete tasusid alla ühe protsendi summast. Praegu tasub kaupmees pangale 1,5-2,5 protsenti oma kaardimaksete laekumisest, millele lisanduvad üldjuhul veel terminali rentimise ja igakordse ühendamise kulud.
Kaardimaksete tasu on sisuliselt müügimaks
Täna Eestis kehtiv kaardimaksete tasu ei ole sisuliselt mitte midagi muud, kui üleeestiliselt kehtiv müügimaks nende kaupade ja teenuste eest, mille eest tasutakse kaardimaksetega. See müügimaks on kehtinud aastaid, on kehtinud vaikselt ilma, et keegi selles osas väga suurt kisa tõstaks. See on parempoolse valitsuse poolt soodustatud ja esile kutsutud maks ja on teeninud üksnes kapitali Eestist lahkumise ja väikeettevõtete tapmise huve.
Reformierakonna ja IRLi poolt Eestis ellu viidud poliitika on viinud selleni, et Eesti turul tegutsevad välispangad on suutnud saavutada Eesti majandust allasuruva, et mitte öelda orjastava positsiooni. Välispankadele on lubatud kõik ja kogu majanduspoliitika on olnud suunatud väliskapitalistide toetamisele.
Raha imetakse Eesti majandusest pankade poolt välja nii laenude kui ka kõikvõimalike varjatud ja avalike teenustasude läbi. Miljardid kroonid liiguvad maksuvabalt Eestist välja ja pangad suruvad pankrotini ühe kohaliku ettevõtte teise järel. Meie majanduse vereringeks olevad välispangad ei ole täna huvitatud niivõrd selle vere hoidmisest, kuivõrd selle viimase tilgani kudedest väljaimemisest — ja seda Reformierakonna ja IRLi tugeval toel.
Parempoolsete poliitikute pankade julma käitumist toetavaks üheks parimaks näiteks ongi pankade poolt kaupmeestele peale surutud 1,5-2,5-protsendiline peidetud müügimaks. See maks on varjatud selles mõttes, et pidevalt on kaardimaksetest jäetud mulje, kui väga soodsast, kaasaegsest ja Eesti tulevikule vajalikust lahendusest. Tegelikult on tegemist kõrgelt maksustatud tehingute liigiga, mis käib väga paljudele väikeettevõtjatele üle jõu.
Peaminister Ansipi juhtimisel on parempoolne valitsus seisnud aastaid pankade selja taga ja pakkunud igakülgset toetust selleks, et pangad saaksid oma megakasumeid kokku koguda. Ansip ei jõua Eesti e-riiki ja e-edu ära kiita ning seiseb liigkasuvõtlike kaardimaksete eest, kuidas aga oskab — rakendab meediat ja koostab seadusi, poputab välisomanikke ja annab pankadele vaba voli. Selles kontekstis ei ole kindlasti liialdus kaardimaksete läbi kogutavat müügimaksu Ansipi müügimaksuks nimetada.
