Keda valiksin? Keegi pole ju küsinud, kelle poolt keskpartei üks või teine liige kongressil oma hääle annaks. Vaevalt, et seda ka avalikkusele enne suurkogu päeva ka teada antaks. Sellist kommet meil siiamaani pole olnud, et valimiseelistusi laiale ilmale välja hüütaks. Ja tänu taevale. Mis siis välja tuleks, kui enne parlamendi valimisi hakkaks Delfisse massiliselt saabuma kodanike avaldusi nende valimiseelistuste kohta. Piisab, kui mõni ajaleht ausalt välja ütles, et Keskerakonda ta ei toeta või riigiraadio enne europarlamendi valimisi noort Tarandit jumaldama kukkus.
Tundub, et ka seekord võiks igamehe arvamus Savisaare või Ratase talendi hindamisel kongressi päevaks jääda ja valimisotsus sündigu südametunnistuse hääle järgi. Ehk aitaks sellest küll, kui vaid erakonna piirkonnad oma kandidaatide eelistuse meedias välja käiks. See mahuks hea tooni raamidesse. Üksikisikute lemmik jäägu ikka salajase hääletuse pärusmaaks.
Kindlasti huvitaks avalikkust rohkem kandidaatide valimisplatvormid, kui konkreetse setu või saarlase poliitiline armastusavaldus. Ärgem unustagem, et kaalul on rohkem kui võim ja raha. Kaalukausil on Eesti tulevik. 1831 delegaadiga kongress on võimas jõud. Eesti suurim, ligi 13 000 liikmega Keskerakond hakkab lähiaastail mängima olulist rolli parempoolsete poolt põhja lastud majandusega Eesti päästmisel. Keskklassi elukvaliteet halveneb päevadega, hinnad tõusevad tundidega ja rahva rahulolematus jõuab peagi Stenbocki majani välja. Tuletagem meelde tohutuid pikette Toompeal Narva elektrijaamade ja Eesti Raudtee müügi vastu. Tollane valitsusjuht Laar nimetas neid massimeeleavaldusi küll lumpeni kogunemisteks, kuid õige varsti võttis seesama lumpen peaministri tema kohalt maha."
