RIIGIKOGU VALIMISED 1995: erakonnad lubasid valijatele kõike alates omandireformist kuni surmanuhtluseni
Nagu esimesi taasiseseisvumise järgseid valimiskampaaniaid 1992. aastal, ei saa ka kolm aastat hilisemaid tänaste kampaaniatega sama puuga mõõta. Ehkki 1995. aasta valimiste eel oli majanduslik situatsioon paranenud, ei saanud olukorda just õitsenguks pidada. Ka ei olnud erakondadele ette nähtud muid rahalisi vahendeid kui vaid need, mida ise suudeti annetustest kokku ajada. Olles täpne, siis 1994. aasta erakonnaseadusega nähti parteidele ette küll õigust riigi rahalisele toetusele, ent mitte enne 1995. aasta valimiste tulemuste välja kuulutamist.
Kõhukaima rahakotiga läks valimistele vastu Reformierakond, kelle kampaaniakulud küündisid lõpuks 2,3 miljoni kroonini. Olulist osa mängis rahalisel toetamisel maksumaksjate klubi, mis andis raha erakonna asutamiseks, kuid nagu Kalle Muuli „Vabariigi sünnimärkides" välja toob, oli ehk olulisemgi võrgustik. Palju aitasid pankurid, kellel olid kontaktid tähtsamate ja jõukamate klientide ning kohalike ettevõtjatega.
Reformierakonna kampaaniat vedas Olav Osolini reklaamiagentuur Kolm Karu, kelle olulisemateks panusteks said nii senini erakonna sümboliks olev orav ja sini-kollane värvilahendus, kui ka biitlite „Yellow Submarine" viisil laul „Meil on Kallas, meil on Kirsipuu".
Saksa sotsioloog Elmek E. Schattschneider on Saksa valimiste põhjal väitnud, et valimised võidab see, kes defineerib põhikonflikti. 1995. aasta valimistel määras selle valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus (KMÜ), vastandades endid kui vanasid ja kogenuid noortele ja kogenematutele. Seda peegeldas ka KMÜ valimiste pealoosung „kompetentsus, koostöö, kodurahu". Eelkõige oli loosung suunatud valitseva koalitsiooni vastu, kelle suhtes võeti oma valimisprogrammis ründav positsioon, süüdistades koalitsiooni muuhulgas ülekohtus, rahva vaesestamises ja rahva vara mahasahkerdamises.
Isamaa ja ERSP Liidu kampaania, mis põhines loosungitel „valigem parem" ja „valik mõtlevale inimesele" läks üle kivide ja kändude. Oponendid eesotsas Koonderakonnaga hoidsid skandaale vindumas ning tule alla võeti ka eelmistel valimistel võiduni viinud loosungid „plats puhtaks" ja „riik aitab neid, kes end ise aitavad".
Keskerakonna kampaania oli ühe toonase kandidaadi, ajakirjanik Ülo Russaku hinnanguil eriti Koonderakonna ja Reformierakonnaga võrreldes vähem isikukeskne, mis oli põhjustatud murest, et erakonna juht paistab ülejäänud kandidaatide kõrval liiga eredalt silma. Sellest hoolimata kasutas Savisaar Russaku mälestuste põhjal uuenduslikke vahendeid enda pildis hoidmiseks. Näiteks lasi erakonna esinumber jaotada Virumaal arvamuskaste ning jagas valijatele nimekaarte. Erinevate kokkulepete kaudu suudeti saada eetriaega telekanalites oma seisukohtade tutvustamiseks.
Erakondade lubadused 1995. aasta valimistel - omandireformist surmanuhtluseni
Valimisprogrammidest võib lugeda välja ka palju selle kohta, millises olukorras Eesti 1995. aastal oli. Elutähtsad teenused oldi tööle saadud ja peamised teemad olid 1995. aastal olemasolevate teenuste parandamine, käimalükatud reformidega edasiliikumine ning majanduse üldine arendamine.
Valimisprogrammid olid nii pikkuse, teemade kui ka ülesehituse poolest üsna sarnased, kolossina eristus vaid Isamaa 32-leheküljeline dokument. Kuigi nii Isamaa kui Eesti Maarahva Erakond (EME) kandideerisid valimisliitudes, andsid mõlemad välja ka omaenda programmi.
Keelekasutuse mõttes paistsid teiste seast välja just Isamaa ja Koonderakonna ja Maarahva Ühendus (KMÜ), kuhu kuulus ka EME. KMÜ suutis programmis kokku panna korraliku hüüdlausete kullavaramu ("politseile palka, pätile malka" või "lehma tulumaks jätab maarahva nälga").
Isamaa programmi sissejuhatust lugedes võib isegi ette kujutada paatoslikku tooni- „Kas soovime lasta taas võimule need, kes juhtisid meid nõukogude okupatsiooni päevil kindlameelselt kuristiku poole, kas soovime tagasi leivakaarte ja suure idanaabri lämmatavat embust, kas soovime hüperinflatsiooni ja pensionisabasid? Või soovime jätkata vaba ja jõuka ühiskonna ehitamist?".
Inflatsioon vs stabiilsus
Majandusseis oli küll tunduvalt paranenud, ent näiteks inflatsiooni võis endiselt mõõta kahekohaliste numbritega. See kajastus ka programmides, kus reeglina rõhutati eelarvetasakaalu, stabiilset krooni ning rahanduse kontrolli all hoidmist.
Tõenäoliselt üheks olulisemaks päevakajaliseks teemaks oli neil valimistel omandi- ja maareformi puudutav. Pea kõik programmid nägid ette reformiprotsessi kiirendamist ning varade tagastamise lihtsustamist. See aga tähendas, et programmides võeti lisaks reformidele teemaks ka tagajärgedega tegelemine ehk elukoha tagamine neile, kes tagastamise tõttu kodutuks jäävad (Keskerakond, Parempoolsed).
Sotsiaalküsimustes olid olulisemad teemad pensionisüsteem ja noorte perede toetamine. Kolmetasandiline pensionikindlustussüsteem oli Isamaa ja ERSP Liidu, Mõõdukate ning Parempoolsete programmides. Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide loomist toetas ka Eesti Maarahva Erakond (EME).
Noorte lastega perede puhul nähti ette nii eluaseme sihtkapitali loomist, maksusoodustusi (Keskerakond, Mõõdukad, Isamaa ja ERSP Liit) kui madalaintressilisi laene (Reformierakond). Nii Keskerakond kui Isamaa ja ERSP Liit nägid ette toetusi peredele, kes võiksid asuda elama piirkondadesse, kus eestlased olid jäänud vähemusse.
Eesti valimisdebattidele iseloomulikult oli ka 1995. aastal üks peamisi küsimusi maksusüsteem. Eesti Maarahva Erakond soovis tulumaksust vabastada põllumajandussaaduste tootjaid. Isamaa ja ERSP Liit ning vene parteisid koondav valimisliit Meie Kodu on Eestimaa (MKE) aga kõiki ettevõtteid. Keskerakond tuli välja astmelise tulumaksu ideega.
Reformierakond ja Parempoolsed soovisid üldiselt maksustada rohkem tarbimist, et inimestele rohkem raha kätte jätta. Huvitav oli luksuskaupade maksu populaarsus, mis oli sees nii Mõõdukate, Keskerakonna kui ka MKE programmides.
Peamise välispoliitilise eesmärgina nägi enamik erakondi ette kiiret integreerumist Euroopa Liiduga, osa ka NATO-ga (Isamaa, Reformierakond ja Parempoolsed). MKE arvas, et liitumise peaks otsustama rahvahääletus. Keskerakonna hinnangul ei annaks "ülepaisutatud "euroeufooria"" täiendavat rahvuslikku julgeolekut, seega alguses piisaks ka assotsieerumisleppest.
Peateemasid kõrvale jättes, tõusis teiste seast kõlavamate ettepanekutega esile Keskerakonna programm, mis nägi ette presidendi otsevalimist (sama ka KMÜ-l, MKE-l ja EME-l), valimiskünnise tõstmist seitsmele protsendile, ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatuse saavutamist ning surmanuhtluse muutmist reaalselt toimivaks karistusmääraks.
Valimiste ajalugu tutvustav sari valmib koostöös MTÜ Valimisvaatlusega ning iga olnud riigikogu valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest poliitilisest olukorrast enne valimisi: kes olid valitsuses, kes opositsioonis, millised olid suurimad valimiseelsed poliitskandaalid ning mida lubasid valimistele eelnenud küsitlused?
Teiseks saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning millised oli erakondade esinumbrid, üksikkandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakondade peamisi programmilisi seisukohti.
Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi, kes otsustasid "poe kinni panna" ja laiali minna? Riigikogu valimisi tutvustav lugudesari ilmub Delfis kuni uute riigikogu valimisteni märtsis.
