Eriti pannakse meile süüks Lihula mälestusmärgi püstitamist ja seal valitsenud juudivastaseid meeleolusid.

Mul oli au isiklikult osaleda selle samba avamisel ja võin väita vastupidist. Seal esines kõnega üks inimene kes püüdis kokkutulnud rahvast ärritada oma provokatiivsete väljaütlemistega endiste sõjameeste aadressil. Sõjamehed reageerisid neid naeruvääristada püüdnud tegelase jutule rahulikult ja vaoshoitult.

Enne seda oli samades ringkondades ärevust tekitanud Virumaa metsas avatud mälestusrist kolonel Alfons Rebasele, keda mõned välismaa juudiorganisatsioonid on nimetanud natslikuks sõjakurjategijaks.

Teise maailmasõja tunnustatuima Eesti sõjamehe vastu oli aastakümneid tagasi nõukogude KGB samasugustel alustel uurimise algatanud, aga pidi pettunult toimiku sulgema, sest selle sõjamehe südametunnistus oli puhas ja teenistuskäik laitmatu.

Mõni aasta tagasi süüdistas Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestit selle eest, et me oleme unustanud juutide Holokausti. Paljudele kaasmaalastele olid sellised väited vastuvõetamatud, kuna tuhakspõletamist oleme ka oma rahva peal tundnud — nimelt nõukogude sunnitöölaagrites põletati ka paljude eestlaste surnukehi.

Samuti ei ole ka saladus, et laagrite ja eeluurimisvanglate eesotsas olid peamiselt juudisoost tegelased, siin võiks äramärkida Idel Jakobsoni.Rääkides Klooga laagrist, siis selle asutasid NKVD väeosad nõukogudevaenulike eestlaste jaoks ajal kui siin enne teist maailmasõda kehtis punane terror. Pärast võtsid juba valmis laagri üle sakslased, kes laagri otstarvet muidugi ei muutnud.

Oleks vist mõeldamatu kui Eesti suursaadik süüdistaks USA valitsust selle eest, et nad ei tähista riiklikult meie rahva küüditamise ja hukkamise aastapäevi.

Efraim Zuroff on saanud meil lausa kurikuulsaks oma provotseeriva käitumisega kui ta on andnud viimase võimaluse välja otsida väidetavad juute tapnud sõjaroimarid. Vastava info eest oli ta valmis koguni raha maksma. Need eestlasi solvavad kuulutused kus pakuti raha selle eest, et keegi otsiks olematuid kurjategijaid tekitasid kaasmaalastes sügava pahameeletormi.

Üks minu tuttav ütles kunagi kõige selle kohta, et kui eestlased enne suhtusid juutidesse sõbralikult, siis pärast neid sündmusi on paljud hakanud neid vihkama. See paraku on väga kahetsusväärne kui tekitatakse teadlikult rahvastevahelist vaenu.

Omal ajal kultusfilmiks kujunenud „Schindleri nimekiri” osutus tõestisündinud loo asemel osavaks ajalooliseks võltsinguks ja see on tekitanud kahtlusi ka teistes faktides. Mida rohkem me kuuleme kuuest miljonist sõjaajal tapetud juudist, seda rohkem tundub see arv ülepaisutatuna.

Värvika näitena meenub Nõukogude Liidu parteijuht Leonid Breznev, kes igal võimalikul juhul korrutas arvu kakskümmend miljonit, niipalju oli tema väitel hukkunud nõukogude inimesi teises maailmasõjas. Ma ei tea kas ta pani sinna juurde ka represioonide ajal tapetute, vangilaagrites ja asumisel surnud inimesed, aga pidevalt selle arvu toonitamine oli võigas. Eelmine parteijuht Nikita Hrustshov piirdus vähemaga, tema rõhutas arvu kolmteist miljonit.

On ajalooline tõde, et juudi rahva kaotused teise maailmasõja ajal olid väga suured, neid hukkus nii lahinguväljal kui ka vangilaagrites. Samas ka teiste rahvaste inimkaotused oli tohutud ja neid langenuid meenutatakse oma rahva seas. Eestlased kaotasid teatavasti viiendiku oma rahvast ja meie väikest rahvaarvu arvestades oli see hulk masendav.

Mind ärritab see, et juudi rahva kannatused on ülimuslikumad kui teistel rahvastel ja nende hukkunuid meenutatakse käsukorras järjest sagedamini. Eestis on Holokausti mälestuspäev, koolidele on spetsiaalselt trükitud mitmed raamatud mis käsitlevad seda teemat, samuti videofilmid ja on veel palju muud mis peab neile meenutama juutide kannatusi.

Teine maailmasõda on ammu lõppenud, võiks surnud rahule jätta, mitte teha neist ühe riigi välispoliitika alust. Tavaliselt kasutatakse sarnast taktikat siis kui omas riigis on suured probleemid ja sellise agressiivse välispoliitikaga püütakse tähelepanu oma valupunktidelt kõrvale juhtida. See on kohatu kui tehakse surnutest põhiline expordi artikkel. Laskem surnutel rahus puhata ja kujundame elavate maailma nii, et sarnased õudused enam iial ei korduks.