„Peame mõistma, et Venemaa on vastutustundetult käituv naaber, kes ähvardab maailma vastutustundetult tuumarelvaga ja lubab sõltumatute ja suveräänsete riikide arvel taastada oma kunagise impeeriumi,“ ütles Billström. „Meil tuleb tekitada Venemaale rohkem strateegilisi raskusi.“

Minister lisas, et Venemaa peatamine peab algama Ukraina-vastase sõja lõpetamisest. „Kõik riigid ei mõista, kui hädavajalik on kiire tegutsemine,“ tõdes ta. „Nad peavad mõistma, et konflikt on siin ja me peame sellega tegelema.“

Billström kommenteeris ka Prantsusmaa president Emmanuel Macroni avaldusi, mille järgi ei saa välistada Prantsusmaa ja teiste NATO riikide sõdurite Ukrainasse saatmist. „Mis puudutab Prantsuse ettepanekut, et võiksime hakata Ukraina sõdurite väljaõpet korraldama Ukraina territooriumil, siis see ei ole Rootsi jaoks laual,“ ütles minister. Samas leidis ta, et NATO ei tee Ukraina abistamiseks piisavalt ja Ukraina armee vajaks kõikvõimalikku lisaabi. „Küsimus ei ole tootmisvõimes, see taandub poliitilisele juhtimisele ja poliitilisele tahtele,“ ütles Billström.

Veebruaris kuulutas Rootsi välja järjekorras 15. toetuspaketi, millega antakse Ukrainale 7,1 miljardi krooni ( 620 miljonit euro) väärtuses sõjatehnikat, sealhulgas mürske, õhutõrjesüsteeme ja paate. Kieli instituudi andmeil oli Rootsi enne seda andnud Ukrainale uue invasiooni tõrjumiseks ligi 3 miljardit eurot abi, millest kaks kolmandikku moodustas sõjaline abi.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles veebruaris Politicole, et Euroopa peaks arvestama rohkem ka USA julgeolekumuredega, eriti selles osas, mis puudutab Hiinat. Samuti kutsus ta Euroopa riike üles suurendama kaitsekulusid. „Kui me tahame, et USA oleks pühendunud Euroopale, siis peame mõistma, et USA-l on lisaks sellele ka teisi muresid,“ ütles ta. „Vajame laia arusaama julgeolekust. Üks asi on sõjandus, aga julgeolekumured on seotud ka sõltuvusega – kaubandusest, toorainetest – asjadest, kus USA on minu arvates valvsam.“

Jaga
Kommentaarid