2020. aastal sõlmitud Aserbaidžaani ja Armeenia relvarahu raames paiknes piirkonnas 1960 Vene sõdurit. Nad pidid Mägi-Karabahhis viibima vähemalt 2025. aasta lõpuni, kuid Moskva suunab kõik ressursid oma sõtta Ukraina vastu, vahendab Politico.

Mägi-Karabahhi piirkond kuulub rahvusvaheliste piiride kohaselt Aserbaidžaanile, kuid seal elasid etnilised armeenlased. 2022. aastal alustas Aserbaidžaan piirkonna varustusliinide pikaajalist blokaadi, mis kutsus esile humanitaarkriisi. Eelmisel aastal taganesid Moskva väed oma positsioonidelt mõni hetk enne seda, kui Aserbaidžaan alustas üllatuspealetungi piirkonnale. Pea kõik 100 000 Mägi-Karabahhis elanud armeenlast põgenesid oma kodudest.

Detsembris ütles Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülem Valeri Gerasimov, et „meie sõjaväekontingent jätkab ülesannete täitmist rahumeelse elu ülesehitamise ja elanike piirkonda tagasipöördumise võimaluse tagajana“. Sellest olenemata pole loodud mehhanismi, mille abil pagulased saaksid koju tagasi pöörduda.

Armeenia ja Venemaa kunagised soojad suhted on lõhestumas. Armeenia külmutas hiljuti oma liikmelisuse Venemaa sõjalises alliansis CSTO ja jätkab tihedamat lõimumist Euroopa Liiduga.