Aivar Pohlaku kommentaar Holland-Itaalia mängule
Hollandi avavärav tekitas vastakaid emotsioone — vaatasin mängu brittide ITV pealt ja seal olid nii kommentaatorid kui ka stuudio veendunud, et kohtunikud tegid turniiri suurima vea ja rohkem vaevalt vilistama lastakse.
Eesti Televisioonis aga teati täpselt, et otsajoone taga lebav kaitsva meeskonna mängija võtab joonekohtunikult igasuguse võimaluse suluseisulipu tõstmiseks..
2:0 oli turniiril seni löödud väravaist parim, kolme kiire sööduga ületati nii väljak kui vastane.
43. minuti Sneijderi sööt van Nistelrooyle oli turniiri parim sööt, tõsi, väravat sellest ei tulnud.
Hollandlaste tänased kiired vasturünnakud kuuluvad tippvormis olevate tippmeeskondade relvastusse.
Oli ka turniiri sentimentaalseim hetk, kohtunik Peter Fröjdfeldti ja Gennaro Gattuso naeratuste vestlus: “Ma võiksin, aga ei anna sulle teist kollast”; “Ma tean, mul on hea meel, ma tänan”;
Minul tuli Peter Fröjdfeldti naeratusega seoses meelde, kuidas ta vilistas lõppenuks Eesti — Venemaa maavõistluse meie 2:1 võiduseisus, siis oli tema näol täpselt samasugune ilme.
Rootslast oleme kutsunud Eesti koondise kodumaavõistlustele tihti õigust mõistma — ta on aktiivne ja otsinud juba aastaid tagasi rahvusvahelist kogemust, et areneda — eelmine mäng, mida teda vilistavat nägin oli Meistrite Liiga veerandfinaalis, kus mees andis Arsenali vastu ja Liverpooli kasuks ülikerge ja otsustava penalti.
Donadonis kui treeneris olen kahelnud tema Itaalia koondise etteotsa saamisest peale. Lecco, Livorno, Genoa ja Itaalia on vast olnud liiga järskude astmetega trepp.
Hollandlastest veel niipalju, et turniiri avamängus tippvormis olemine ei ole tavaliselt toonud turniirivõitu.
Kui see tänane ikka oli Hollandi tippvorm.
Aivar Pohlak
