Põgenenud osseetide liider teadis sõja algust ette?
Esmaspäeval tegi Koikotõ Moskvast avalduse, et Osseetia nõuab iseseisvust.
Tshinvali haiglas sõja puhkemise päeval valves olnud lastearst Inessa Tuajeva rääkis kohalikus portaalis ossetia.ru, et teda valdas juba augusti esimestel päevadel halb eelaimus. 7. augustil oli algul kuulda vaid üksikuid laske.
Seejärel valitses vaikus, otsekui oleks linn välja surnud. Suust suhu levis kuuldus, nagu oleks Gruusia president Mihheil Saakašhvili teatanud tulevahetuse lõpetamisest. Sestap saabus tegelik rünnak ootamatult.
Saatuslikul päeval valves olnud arstid rabasid kaks ööpäeva jutti, enne kui neile kohale jõudis, et kogu linn on juba rusudes. Alles sõja teisel päeval hakkas haiglasse haavatuid voorima, kuid mingit informatsiooni ei olnud.
11 nimepidi välja toodud arsti seas töötas Tshinvali haiglas neil raskeil päevil ka üks Eesti päritolule viitava nimega mees, Aivar Bestajev.
Kolmandal päeval läks nõrkemiseni kurnatud Inessa Tuajeva haiglast ühe maja keldrisse. GRAD-rakettide ja pommide sadu kestis hommikust kuni kella kuueni õhtul. Seejärel evakueeriti ta koos teiste ellujäänutega linnast.
Esimesed kaks päeva olid kõige raskemad, rääkis Tuajeva, kes märkis samas, et psüühika keeldus toimunut vastu võtmast. Purustatud majad, maha lastud naised, lapsed ja vanurid, pidev tulistamine. Linnast lahkudes nägi lastearst, et asfalt oli kaetud klaasikildudega sõna otseses mõttes nagu lumega.
Tagasi vaadates nägi Tuajeva ka üht teibasse aetud inimest. Nagu selgus, oli see mees olnud ema, isa ja kolmeaastase lapse tapmiselt tabatud BTRi juht. “See on karistus, mõtlesin ma,” meenutas arst hiljem. Pisut kaugemal nägi naine kirikuõpetajat, kes kõndis aeglaselt, jumalaema ikoon käes. “See on jumala arm,” vilksatas arstil ellujäänud inimest nähes läbi pea.
