Riigikontroll sai Tallinna linnavõimu üle lõpliku kohtuvõidu
Tallinna linn esitas 2008. aastal Tallinna halduskohtule kaebuse riigikontrolli aruande „Eluruumide üürile andmine Tallinna linnas. Kas ja kuidas Tallinna linn tagab isikutele eluaseme?“ õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamaks riigikontrolli lükkama enda kulul ümber kontrolliaruandes sisalduvad ebaõiged andmed, teatas riigikontroll.
Tallinna linn vaidlustas riigikontrolli kontrolliaruande kohtus seetõttu, et oli seisukohal, et elamumajandusvaldkonda puudutav on omavalitsuse küsimus ja kontrolli teostamisega selles valdkonnas on riigikontroll ületanud oma pädevuse piire. Olenemata asjaolust, et elamumajanduse valdkonnas tulevad omavalitsusele kohustused seadustest anda eluruum inimestele, kes seda vajavad, arvas Tallinn, et riigikontroll on sekkunud poliitilistesse valikutesse, kui tõi kontrolliaruandes välja endiste sundüürnike eelistamise sotsiaaleluruumi vajavate isikute probleemide lahendamisele.
Tallinna linna häiris ka see, et riigikontroll on aruandes välja toonud, palju linn eluruume ehitada kavandas ja palju neid tegelikult ehitati. Ka vaidlustas Tallinn riigikontrolli öeldu, et munitsipaaleluruumide otsustuskorras võõrandamine ei ole aidanud kaasa eluasemeprobleemi lahendamisele Tallinna linnas.
Kohus leidis, et riigikontroll on kontrolliaruandes jäänud hinnanguid andmata oma pädevuse piiridesse ja esitanud faktiväited neutraalselt, andmata hinnangut linna tegevuse tulemuslikkusele või poliitilistele valikutele. Kohus nõustus riigikontrolliga, et elamumajanduse valdkonnas on ülesandeid, mille täitmine on kohalikule omavalitsusele seadusega kohustuslikuks tehtud, ja ülesandeid, mille täitmine on vabatahtlik. Kohalikul omavalitsusel tuleb vähese rahaga esmajoones tagada seaduses sätestatud otseste kohustuste täitmine. Alles seejärel saab teha poliitiliste valikutega seotud kulutusi teatud isikutele seaduses ette nägemata soodustuste andmiseks.
Kohus leidis, et riigikontroll on kontrolliaruandes objektiivselt tuvastatud andmete põhjal juhtinud tähelepanu asjaolule, et seaduses sätestatud omavalitsuse kohustus võib ka lähitulevikus õigusvastaselt täitmata jääda. Kohus leidis, et olukorra kaardistamine ja sellele viitamine ei ole poliitiliste valikute hindamine, vaid õigusvastasele tegevusele ja kodanike õiguste rikkumisele või selle riskile tähelepanu juhtimine, mis jääb selgelt riigikontrollile lubatud õiguspärasuse kontrolli raamidesse.
Oluline kohtulahend
Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli nentis, et sest auditist ajendatuna tuli nelja aasta jooksul eri astmete kohtutel lahendada hulgaliselt riigikontrolli auditite läbiviimise ja pädevusega seotud põhimõttelisi küsimusi.
„Nii jõudis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukohale, et riigikontrolli pädevus kontrollida kohalikke omavalitsusi ei ole vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. Teist korda tuli asi riigikohtus arutuse alla küsimuses, millises ulatuses tuleb Tallinna linna kaebust halduskohtus arutada. Selle kohtusaaga pinnalt on riigikontroll saanud kohtutelt väärtuslikke seisukohti, mis aitavad kaasa igapäevatööd paremini teha, aga ka juurde kindlustunnet, et auditite läbiviimisel ja metoodika kujundamisel oleme tegutsenud kooskõlas seadustega,“ sõnas Mikli.
Juba õiguskantslerina töötamise ajal süviti riigikontrolli ja KOVide auditeerimise põhiseadusele vastavuse küsimusi analüüsinud ja käesolevas vaidluses riigikontrolli esindanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Allar Jõks ütles kommentaariks, et tegemist on olulise kohtulahendiga, kuna see määratleb tulevikuks piirid, millest riigikontroll peab kohaliku omavalitsuse auditeerimisel kinni pidama.
„On rõõmustav, et kohus ei tõmmanud neid piire nii kitsalt, nagu Tallinna linn oma kaebuses soovis tõmmata. Seetõttu on riigikontrollil edaspidi võimalus oma tegevusega mõjutada, et kohalike omavalitsuste, sealhulgas Tallinna linna valitsemine muutuks läbipaistvamaks ja mõtestatumaks,“ nentis vandeadvokaat.
