Mattias Agabus: USA liiklus vs Eesti oma
Sügav sügav kaastunne avariis hukkunute omastele ja kõigile superkrossiga seotud tegijatele…
Juba pikemat aega olen jälginud Eesti liikluses toimuvaid avariisid ja nendele antud kommentaare. See pani mind meenutama ja analüüsima autoliikluse vaieldamatu liidermaa — Ameerika Ühendriikide liiklust meie omaga.
1. Fooritulel ei ole vilkuva rohelise režiimi.
Kuna vilkuvat rohelist tuld ei ole, on pikem kollane režiim. Meie liikluseeskirjade järgi on kollase tulega ristmikule väljasõit keelatud, vilkuv roheline tuli annab märku pidurdamisele asumiseks. Reaalselt aga toimib meie liikluses nii, et vilkuva rohelisega antakse gaasi, et veel kollasegagi ristmikule jõuda. Kõik tajuvad psühholoogiliselt vägagi selgelt, et punasega läheb liiklusohtlikuks, seega kollasega tasub tõesti juba pidurdama hakata. Milleks siis veel see vilkuv roheline tuli!
2. Foorita vähetähtsatel ristmikutel kõigis sõidusuundades STOP märgid ees.
Pead seisma jääma ja edasi liigub see auto, kes saabus esimesena stoppmärgi taha. Ei mingit parema käe reeglit! Nimetage mulle keegi, kes paremat ja vasakut kätt aeg-ajalt sassi ei ajaks? Minu meelest toimib see üsna mitmekülgses mõttes. Näiteks kui ühes sõidusuunas on valdav ülekaal autosid, siis meie liikluseeskirjade järgi peab kõrvalteel liikleja kõik need autod läbi laskma, enne kui ise liiklema saab hakata. Ameerika versiooni puhul on kõik liiklejad sellisel ristmikul võrdsed, valdava sõidusuuna autod ületavad ristmikku nn kordamööda teiste liiklussuuna liiklejatega. See reegel tavatseb panna alati pidurdama, mistõttu ei ole vaja äärelinna tänavatele mingeid “lamavaid politseinikke”. Kui juba neljanda stoppmärgi taga peatud, tajud, et enam pole mõtet peale märki gaasi põhja panna…
“Anna teed” liiklusmärke kohtab Ameerikas haruharva. Kirjeldatud olukordades “Stop” liiklusmärkide all on märge All way — elik tead et “kõigis suundades”.
3. Vähetähtsate ja lihtsate ristmike puhul võib paremat pööret teha punase tulega.
Vähetähtsate ja lihtsate ristmike puhul võib parempööret teha punase tulega, seejuures tuleb aga anda teed seal liikuvatele kõigile liiklejatele. Tundub Eesti liiklust arvestades, kus jalakäijale tavaliselt teed ei anta, üpris kummaline. Alguses tegi mind küll väga ettevaatlikuks. Kui aga tagumised signaali hakkasid andma, et risttee on täiesti vaba, ära hoia liiklust kinni, mine, mine — siis jõudis mulle see reegel väga hästi kohale. Arvestades Ameerika linnade ortogonaalset planeeringut on see muidugi seal väga edukas reegel, nii saab teinekord ummikutest (ja mõlemas reas sama kiirelt kõrvuti sõitvatest pensionäridest) paralleeltänava kaudu mööda.
4. On olemas eraldi märk — Dont jam xing — Ära ummista ristmikku.
Ristmikule vasakpööret tegema võib välja sõita vaid kaks liiklejat korraga, kolmas saab juba trahvi. Möönan, et osade praeguste Eesti ristmike läbilaskevõime langeks vasakpöörde sooritamisel märgatavalt. See märk enne ristmikku tundub üsna lapsik, aga ristmike puhul, mis tiptunni ajal tavatsevad ummistuda, hakkab see märk pikapeale olulisena tunduma.
5. Veel üks liiklusmärk — Slower traffic keep right — Aeglasem liiklus hoia paremale.
Minu meelest geniaalne liiklusmärk, nii linnades kui linnadevälisel alal. See liiklusmärk tuletab meelde ka meie liikluseeskirjades sisalduvat nõuet punkt nr.114! Vasakus reas liikleja võib sõita kiiremini, kui tal see vajadus on — siis jääks ära see meie liikluses suunatuleta “linnaslaalomit” ühest reast teise. See “linnaslaalom” on justkui loomulikuks tulemuseks, kui aeglasem liiklus linnas ei hoia paremasse ritta. Asulavälisel teel tekitab see aga väga liiklusohtlikke olukordi, nn vihaseid möödasõite pimedates kurvides. Samasuunalistel radadel paneb see vasakus reas liiklejatel kohustuse vaadata tahavaatepeeglisse, ära jää jalgu! Kui tahavaatepeeglisse vaadata ei oska, sõida siis rahulikult paremas reas!
6. Ära jää jalgu teistele liiklejatele!
Esimene kirjutamata reegel, mida Ameerika liiklust läbi ja lõhki tundev inimene mulle kiirtee puhul esimesena ütles — ära jää jalgu, jälgi tahavaatepeegleid! Ütleksin seda tihti meie liikluse puhul asulavälistel teedel mõne meeldetuletava liiklusmärgiga. Liikluseeskirjas on ju kirjas, et enda taha kogunevate liiklusvoo puhul tuleb hoida paremale, ja nad mööda lasta. Reaalselt aga seda tehakse meie asulavälises liikluses haruharva. Ja sellest tulevad meie liikluses need ohtlikud möödasõidud. Teede projekteerimisel saab luua lisarea ehk möödalaskmise rea asukohtadesse, kus tõenäosus aeglasema liikluse jalgujäämisest teistele liiklejatel on suur. Ameerikas leidusid sellised read iga mäkketõusu juures, samasugused read on ka Soome teedel olemas. Meil võiksid sellised read olla paljude järjestike kurvidega teede piirkonnas, pean silma Tallinna-Tartu maanteed, kus ohtlikke möödasõite tegemata võib mõne tunduvalt aeglasema kiirusega sõitva autojoru taga sõita pea 20 km järjest.
7. Asulavälistel teedel on kõrvalsuundadest peateele keeramiseks alati aeglustus-, kiirendus- ja ümberkeeramisrajad.
Kõrvalteedelt vasakpöörde sooritamiseks on need rajad minu meelest elude päästjad. Ilma nendeta sõidab peateel liikleja kõrvalteelt kogemata vasakpöördel ette sõitnud liiklejale juhiuksest sisse, üliraske liiklusõnnetus minumeelest garanteeritud. Kiirendusrajalt aga vasakpöörderajale keeramiseks tuleb ületada samasuunalised liiklusrajad auto tagumine osa kiiremate liiklejate suunas. Väiksema liikluskoormusega teel peab aga ristmikul olema alati hea ja piiramatu vaateväli, nii nagu teede projekteerimisnormides kirjas. Puud, põõsad ja hein tuleb maha võtta, kui seda ei ole võimalik teha, tuleb rajada aeglustus-, kiirendus- ja tagasipööramisrada.
8. Töötavate alarmsõidukite puhul tuleb kõigil liiklejatel pidurdada (peatuda) ja hoida paremale kõigis sõidusuundades.
Vahel olen nukralt pealt vaadanud kuidas kiirabi- ja tuletõrjesõidukid seisavad või ukerdavad läbi ristmike, politseiautodega liikluseeskiri nagu kehtib. Ühes mõttes on natuke süüd ka nendel, et nad kogu aeg helialarmi töös ei hoia — siis oleks neid juba kaugelt kuulda ja näha ning ruumi end paremale reastada. Töötavate alarmsõidukite tee takistamise või näiteks töökohustusi täitva alarmsõidukiga avariis süüdijäämise korral tuleks lisada peale kehtivate karistuste ka kriminaalkaristus, teiste kodanike elud on ju iga minutiga ohus!
Oluline oleks lisada kohustus ka vastassuunas liiklevatele sõidukitele, kui nemad peavad samuti alarmsõiduki eest paremale hoidma, siis tekibki tee keskele turvaline rida alarmsõidukitele. Juhul kui alarmsõiduk tahab vastassuunas liiklejat kinni pidada, siis juba peatuma asuv sõiduk on alarmsõidukile ümberpööramisel näha ja järgi jõudmiseks lähemal.
Samas piisas mulle vastusõitva Highway Patroli (Maanteepatrull) vilkurisignaalist, kuna ületasin sirgel kõrbeteel 15mph kiirust, et edasi korralikult sõidaksin.
Oleks aga palju pikem analüüs kui arvestada muid võimalusi ja meetmeid, millega Ühendriikides liikluse lihtsaks, turvaliseks ja lollikindlaks loomisega on tegeldud, neid on palju ja nende eelarve on ka suurem. Tean et liiklusrajatiste ja sellega seonduva arendamisega meil siin Eestis praegu tegeletakse projekteerimise tasandil. Peaks aga liikluskorralduse arendamisega palju laiahaardelisemalt tegeleda, kus kohtuvad erinevate ametkondade esindajad ja muud spetsialistid. Projekteerijad ei saa muuta seadusi ega luua või muuta ametkondade struktuure. Midagi tuleb kontseptuaalselt ette võtta. Inimohvrite hulk liikluses on muutumas katastrofaalselt suureks ja ainuüksi suured trahvid ei aita raamistamaks head liikluskultuuri.
Korra hoidmise suhtes on võrreldes Ameerika Ühendriikidega peamine, et politseinike vastu on ülimalt suur austus, kelle silme all püüab iga purjakil kodanik sirgemini käia ja väga vait olla. Selle on nemad ära teeninud oma tööga. Mina olen Eestis kokku puutunud õnneks ainult austusväärsete politseinikega. Kuigi neid hetki on olnud vähe, on mul tunne et selliseid politseiametnikke Eestis on rohkem, aga neid läheks vaja meil veelgi enam kui üks kogu valla peale. Minu meelest peavad politsei- ja päästeametnikud olema riigi kõige prestiižsemad ja hästitasustatumad ametnikud, sest nemad hoiavad ju kõige vahetumalt riigis korda ja nemad on see eesliin, kellega häda- jm. olukordades tavakodanik kokku puutub. Ja nende kaine ja eetiline suhtumine oma töösse ja üldse on see, mis põhjustab austuse nende ja kogu riigi vastu alt ülesse.
