Edgar Savisaar: Palk elustab väikeettevõtte

Eesti tänases turusituatsioonis on oma positsioonid kindlustanud suurettevõtted ja paljud kunagised väikeettevõtjad on ettevõtlusest loobunud palgatöö kasuks. Majanduse jätkusuutlikuks, dünaamiliseks ja tasakaalustatud arenguks on aga oluline, et turul saaksid koos tegutseda nii suured kui väikesed.

Palgareform loob võimaluse, mis annab hoo väikeettevõtluse uue laine tekkeks ning muudab väikesed teatud sektorites täiel määral konkurentsivõimelisteks suurtega.

Väikeettevõtete edu aluseks on paindlikkus

Keskmise palga kiire tõus avalikus sektoris toob paratamatult kaasa ka palkade tõusu erasektoris — olgu see siis rohkemal või vähemal määral pealesunnitud lahendus. Esimesel perioodil võib poolenisti pealesunnitud palgatõus ettevõtjatele küll raske taluda olla, kuid järgmisel perioodil avalduma hakkavad positiivsed efektid kompenseerivad selle kuhjaga. Suurem palk tagab ettevõtte töötajatele võimaluse olla paindlik ja kompetentne. Suurt palka saav töötaja saab tagada endale vajalikku koolitust ning ühtlasi olla mobiilne muutuma koos turuolukorraga.

Kompetentne paindlikkus on see, mis tagab ettevõtete ja nende töötajate konkurentsivõime kiirelt muutuvas majanduses ning paneb reaalse aluse teadmistel põhineva ettevõtluse tekkeks Eestis. Ettevõtte paindlikkus saab olla seda suurem, mida väiksem ettevõte on. Seega saame eeldada ja loota kompetentset paindlikkust just nimelt väikeettevõtetelt ning ühtlasi tähendab ülaltoodu ka seda, et väikeettevõtja peab muutuma konkurentsivõimelise suurt lisandväärtust tootva teadmistel põhineva ekspordiorienteeritud majanduse veduriks.

Turumajanduse üheks aluspõhimõtteks on printsiip, et kui on olemas nõudlus, siis tekib ka pakkumine. Praegu juba aset leidev ja palgareformiga täiendava hoo sisse saav Eesti majanduse struktuuri muutus hakkab üha rohkem tekitama nõudlust väikeettevõtete järele. Kui on olemas nõudlus, siis on paratamatult olemas ka kasumi teenimise võimalus, mis motiveerib nii tegutsevaid kui ka uusi väikeettevõtjaid Eesti majandusse oma ressursse paigutama ja riske võtma. Eesti majanduse kõrge väärtuse loomise põhiseks muutuv struktuur loob lähiaastatel paratamatult palju tulutoovaid turuväljavaateid, kus saavad oma uue võimaluse just väikeettevõtjad.

Väikeettevõtete taasteket toetab välisraha

Üheks majanduse teadmistepõhiseks muutumise ressursiallikaks tänases Eestis on välisinvesteeringud. Investorid on huvitatud oma kõrge lisandväärtusega tootmise või arendustegevuse paigutamisest Eestisse ainult juhul, kui siin on võimalik leida rahvusvahelisel tasemel kompetentset personali. Juhul, kui aga investoritele hakkab Eestis silma vaid odav ja väheste oskustega tööjõud, siis pakutakse meile ainult allhanget. Ühesõnaga, me saame välisinvestoritelt seda, mida väärime.

Kompetentne personal ei saa tekkida ega püsida, kui ta pole rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliselt tasustatud. Madalate palkadega jätkates ei ole meil ei kompetentseid inimesi ega ka raha selleks, et kaasaegset kõrge lisandväärtuse tootmisel põhinevat majandust rajada. Seega sisuliselt ainuke väljavaade üldse ekspordisuutlik ja kõrget lisandväärtust tootev teadmistel baseeruv majandus luua on alustada palkade tõstmisega.

Kui palgareformiga kohe peale hakata, millal ja millisel määral võib siis prognoositavalt näha väikettevõtete aktiivset turuletulekut ja teadmismahuka ettevõtluse kiiret ekspordisuutlikku arengut?

Kavandatu kohaselt peab palgareform täie hooga kävituma aastal 2007. See tähendab, et aastal 2007 ei ole veel keskmine palk 25 000 krooni, kuid palgatõus on hoogsalt alanud. Majandusliku tasakaalu põhimõttest tulenevalt peab erasektor kohe hakkama palgatõusu järgima — mitte ootama hetke, kui keskmine palk avalikus sektoris on 25 000 krooni. See tähendab, et aastal 2007 hakkavad avaliku sektori järel palka tõstma need suurfirmad, kus palgad on madalamad kui avalikus sektoris. Neile järgnevad ka keskmise ja väikese suurusega ettevõtted.

Pooled uusettevõtted teadmispõhised eksportöörid

2007. aastal peaks ülalkirjeldatud põhjusel kiirenema ka uute väikeettevõtete teke. Uute ettevõtjate tulemine ärisse kasvab prognoositavalt igal aastal veel viie lähema aasta jooksul. Mida aasta edasi, seda suurem osakaal uutest loodavatest ettevõtetest saab suure tõenäosusega olema suurel lisandväärtusel põhinevad eksportöörid. Aastaks 2010 prognoosime selliste teadmispõhiste ettevõtete osakaaluks loodavate ettevõtete hulgas 50%.

Toodud prognoos muutub reaalsuseks vaid juhul, kui käivitub edukalt palgareform. Seega, et palgareformi mõttest õigesti aru saada, on oluline rõhutada, et palgareform on lisaks palgatöötajate väärtustamisele ka võimaluseks neile inimestele, kes tahavad oma südames tegutseda väikeettevõtjana, kuid praeguses turuolukorras selleks võimalust ei näe või kaaluvad ettevõtlusest loobumist.

Suur osa tänasest väikeettevõtlusest püsib suurest laenuvõtmisest tingitud sisenõudlusel, mis ei ole jätkusuutlik üle paari järgneva aasta. Palgareformijärgne väikeettevõtlus püsib kompetentsetel töötajatel ja kohaliku turu reaalsel kõrgel tasemel sissetulekutel. Selline ettevõtlus on jätkusuutlik aastakümneid.