Jüri Pino: Andke raha tagasi

Juhhaidii. Tuleb välja, et kodanikel ja mittekodanikel, kes mõne aasta eest ilkusid teemal “väikeettevõte Eesti Vabariik” ja “AS Eesti Vabariik” (võib-olla mingitel mulle teadmata viisidel veel) oli isegi õigus taga. Ongi nagu ettevõte, tundub, sest kasumis… nagu viimati teada anti. Et 7,2 miljardit ülelaekumist riigieelarvesse. Teenib — järelikult ongi nagu firma või mis.

Pagan, see on ikka raha… selle eest reedaks või kodumaa.

Ja mida kõike sellega võiks teha… ängata arstidele palgatõusu… pensionäridele niikuinii… palgata see palgaarmee… ehitada kiirteid… sildu… pappi nagu on, võiks laiata, vabandust, likvideerida seni veel esinevaid tegematajätmisi. Mida kõik riik võiks teha…

Nojah, aga õigupoolest võiks ta selle just nagu maast leitud raha inimestele ka lihtsalt tagasi anda.

Oletades, et meil siin mingi 1,4 miljonit isikut ringi jookseb-liipab-roomab, tuleks kärsa peale mingi 5000 krooni. Selle eest just kodumaad ei reeda, aga abiks oleks, eriti arvestades, et praegu on jaanuar, 10. kuupäeval löövad pangad oma küüned arvetesse, et jõuluostudeks tõmmatud krediitkaartidele midagi jälle tekiks.

Selge, et siin tekib küsimus: kuda nii? Kuda ometi nii? Pole ju pretsedenti, pole tehnilisi võimalusi ja üldse, lisaeelarved on juba koostamisel.

Üks juhtum on küll olemas, kui ootamatu lisapapp maksjatele tagasi jagatud. Tõsi, see ei olnud demokraatias — kui Traianus Daakia ära võttis, see oli 106 AD, osutunud röövsaagist raha olevat nii palju, et võis terveks aastaks maksud ära jätta ja isegi igale maksumaksjale kingituse teha.

Ning — maksu- ja tolliamet teeb iga aasta tagastusi ega nurise, et raske, keeruline, tehniliselt võimatu. Naljakas, et selline põhimõtteliselt nagu ebameeldiv asutus on oma käitumiselt viisakamaid vabariigis, muuseas. Arvenumbrid on ju teada, kogemus on olemas, saaks teha küll.

Mõistagi on “kuda nii?”-küsimusi veel, aga eelkõige, miks peaks?

Aga miks mitte? Kõigepealt ülekorrutamine: Vabariigi eesmärk ei ole kasumit teenida. Seega… andke inimestele nende raha tagasi. See ei ole riigi oma, ükski raha ei ole riigi oma, vaid kellegi taskust tulnud, riik on seekord eelarves ettenähtu kätte saanud ja aitab küll, katsugu hakkama saada. Inimesed saavad.

Sest on ebatõenäoline, et ootamatu raha riigi käes inimestele miskit head teeks. See kaob tõenäoliselt kuhugi imelikult ära. Ega ole esimest aastat ülelaekumine ja — on mingit vahet? Ikka tuleb puudus. Veider, aga riigil, avalikul sektoril oleks nagu mingi ahi, kus raha põleb. Projekt siin, ümarlaud seal, sotsiaalministeerium niikuinii.

Inimestele tagasimakstuna teeks see raha vähemalt midagi head. Head tuju kitsa isikliku eelarvega jaanuaris. Pole kah just väike asi. Ning niikuinii saadakse käibemaksuna suur osa tagasi, ega see siis kuhugi kao. Aga ei põle kah mõttetult.

Populism? Aga loomulikult! Nagu ütles kunagi 15 aastat tagasi üks karvane vanamees kohvikus: “Valimised tulemas ja puha!” Parim aeg teha populaarseks valitsust, riiki, poliitikuid ülepea — teeksid sellise otsuse, tunduksid nad kõik toredad inimesed. Ei mingit juttu enam võõrandumisest.