Kiri: Olen homo, aga paraadil ei käi

Taas on käimas suurejooneline propaganda Tallinna geiparaadi ümber. Vastuollu sattunud pooled sajatavad teineteist maapõhja ja kutsuvad appi nii politseid, linnavalitsust kui ka muid kõrgemaid jõude. Loetlen lühidalt mõlema poole peamised argumendid.

Homofestivali korraldajad eesotsas Lisette Kampusega väidavad, et ürituse peamine eesmärk on inimestele homoseksuaalide olemasolu teadvustada ning näidata seda, et oleme täiesti tavalised inimesed — võrdsed võrdsete seas. Et tegu pole üksikute vanamehenässide ega koledate naistega, kes lihtsalt mehi ei saa, vaid toredate ja ilusate inimestega. See on kõik väga õige.

Vastaspool, kes avaldab oma arvamust peamiselt internetikommentaariumites, väidab midagi umbes sellist, et tegu on perverssusega, mille näitamine tänavatel muudab kohe paugupealt kaks kolmandikku noori (identiteedita?) inimesi homodeks. Kõik muud argumendid on tõlkimatu sõim ja rämedad roppused, mida siinkohal ümber jutustama ei hakka.

Mõlemal osapooled on oma veendumustes kõvasti kinni ja ei ole minu võimuses neid kummutama hakata. Tahan aga öelda järgmist.

Homoparaad eesotsas selle korraldajate Lisette, Ravalepiku ja teistega, väidab end justkui esindavat homosid, arvuliselt küllaltki suurt inimmassi. Kuna meedia tähelepanu on niikuinii pööratud sellele mõnesajale marssivale tsirkuseriietes tegelasele, ei paista nn tavaline homo selle tagant enam hästi välja — ja üldsusele jääbki mulje, et homod ongi sellised paabulinnusulgede ja klouniriietega naiselikud meigitud tegelased, kes hoiavad peos dildosid ja amelevad üksteisega avalikult tänaval.

Mina olen ka homo. Mina ei käi geiparaadil, ei kanna naisteriideid, ei värvi ennast, ei käi dildode ja faasanisulgedega ringi. Elan oma tavalist homoelu ja ega mind tänaval kohates vist ära tunnekski, et ma homo olen.

Ja las nii ka jääb. Uskuge, enamik homosid elabki just nimelt niisugust, tavalist ja igavat elu. Ja ei käigi vastassugupoolele mõeldud aksessuaaridega noori ja ullikesi lantimas ega lapsi pilastamas. Aga seda keskmine eestlane vist ei tea. Sest temale serveeritakse juba pool aastat ette ja takkajärele, et homod — need on need vikerkaarevärvilised tegelased vanalinnast.

Mina, olles homo, keeldun täielikult sellest, et mind esindavad korra aastas läbi vanalinna marssivad dildodega klounid.