Kiri: Miks pekstakse Estonian Airi?

See, mida viimasel ajal räägitakse ja kirjutakse lennukompanii Estonian Air kohta, on valdavalt negatiivne. Iga Estonian Airi lennuki pisihilinemine või muu tühine sündmus peegeldub kohe ajakirjanduses, sageli kirjeldatakse neid sündmusi sõnastuses, mis ületab korrektsuse piiri. Isegi hilinenud pagasi päralejõudmisest kujundatakse mõnikord meedias üleriikliku tähtsusega uudis.

Miks see kõik ületab Eesti uudisekünnise ning leiab kohe kopeerimist teistes infoallikates? Samas — tuginedes Eesti ajakirjandusele — ei juhtu teistel vedajatel midagi, ja kui neil siiski midagi juhtub, siis toimub see „arvestatavatel põhjustel”. Milles siis on probleem?

Kas lennukompanii kahjustab Eesti mainet? — Sellega kindlasti mitte, et turismiklassis ei pakuta tasuta toitu. Samas, ei pea olema prohvet väitmaks, et Estonian Air on ainus lennukompanii maailmas, mis kulutab kümned miljoneid kroone Eesti riigi reklaamimiseks maailmas. Kummalisel moel ühtis kaubamärgi Welcome to Estonia päevakorrast kadumine lennukompanii 2005–2006 strateegiaga, mille järgi keskenduti tšarterreisidele ja regulaarliinidele, millega veetakse Eesti reisijaid lõunamaadesse.

Estonian Air oli möödunud aastal kahjumis ja teenindab suhteliselt väikest hulka sihtpunke? — Jah, tõepoolest, nii see oli. Aga selle põhjusi tuleb otsida 2005. aastast, kui suleti mitmeid lennuliine, ja seda Eesti majanduse õitsengu ajal. Tollel ajal valiti vale arengusuund. Naabritel Lätis on lennundus eelkõige arenenud sihtkohtade hulga suurenemise teel ja meie tõsine allajäämine naabritele ohustab kogu Eesti majanduse arengut. Meil mõeldi aga ainult kasumile.

Juba paar aastat varem oli sobiv aeg teha neid otsuseid, mida meie rahvusliku lennukompanii uus juhtkond teeb praegu: lennupargi uuendamine, sh väiksemate õhusõidukite kasutuselevõtmine. Sel aastal on ette võetud julgeid samme lennukompanii arengus, sealhulgas täiendatud Estonian Airi tegevuse profiili, leidmaks kindlat nišši, mis vastaks just Eesti vajadustele lähiliinide osas, kaasates ka regionaallennujaamu. Seega paistab tunneli lõpus selgelt valgus.

Lennukompanii on tehniliselt ebakindel? — Statistika väidab vastupidist, sh ka see statistika, mida tehakse absoluutselt erapooletult, sealhulgas sihtlennujaamades. Kui kohaliku lennukompanii lennuk hilineb, siis avaldab see Eesti reisija jaoks mõju veel ka mitmele järgnevale lennule. Kui aga välismaa lennukompanii lennuk Tallinna hilineb või tühistatakse mõni lend, siis piirdub see enamasti ainult ühe lennuga, sest edaspidi põhjustab see lennuk viivitusi ja tühistamisi juba turgudel, mis Eesti tarbijat ei puuduta.

Möödunud kuul esines päevi, mil mõni lennukompanii reis välismaalt oluliselt ei hilinenud. Ka lendude tühistamise osas on välismaised lennukompaniid kindlalt liidrikohal. Ühe nädala statistika põhjal selgus, et üks lennukompanii tühistas ühe lennu, teine kaks, kolmas isegi kolm lendu nädalas, ja seda ainult Tallinna suunduvatel liinidel. Tegemist ei olnud Estonian Airiga ja ma ei pea silmas ka Skandinaavia lennukompaniid SAS tabanud raskusi. Kui mõni välismaa lennukompanii lennu ära jättis, ei pidanud Eesti meedia vajalikuks lugejat hilinemise põhjusest informeerida.

Niisiis: Eesti ajakirjandus jälgib peaaegu ainult rahvusliku lennukompaniiga juhtunut ja jätab teiste vedajatega toimunu samahästi valgustamata. Miks? Põhjused võivad olla mitmed. Eesti meedias avaldatud kriitika ei jõua nagunii välismaa lennukompaniini, lugejale see nii suurt huvi ei pakuks jne. Seega kujundatakse pilt, mis on objektiivsest olukorrast väga kaugel.

Aga see on ohtlik tendents, mis kannab mürgist vilja. Kui kümned ajakirjanikud ootavad Tallinna lennujaamas mõne välismaise lennuki hilinemise tõttu tundide viisi Eesti tuntud sportlast, siis nimetatakse seda millegipärast välismaa lennukompanii „ootamatuks lennuplaani muutuseks” ja keegi ei pane tähelegi või ei taha tähele panna, et eelmine selle lennukompanii lend koguni tühistati. Kas ei ole ühekülgse kriitikaga jõutud uuele ringile, kus sündmustest loodud vale arusaam on viinud lennukompaniide ebavõrdse kohtlemiseni ja põhjendamatu eelarvamusega suhtumiseni?

Kriitikal on küll edasiviiv jõud, kuid ainult siis, kui see on asjatundlik või vähemalt konstruktiivne ja objektiivne. Objektiivsus saavutatakse võrdparameetrite abil ja/või asjatundjate kaasamisel. Kui aga Eesti rahvuslik lennukompaniitehakse lennuohutusest ja ökonoomikast sõltumata põhjustel maatasa, siis kirjutatagu Eestis, mida tahes, aga Lätis asuva lennukompanii juhtkonnani see tõenäoliselt ei jõua.