Olen pärast Brüsselist naasmist muutunud ühistranspordi aktiivseks kasutajaks. Europealinnas nägin, kui hästi oli korraldatud bussi-rongi-trammiliiklus, piletikontroll ja muu taoline. Ühistransport on seal mugav, puhas ja korraldatud inimeste vajaduste järgi. Tallinna kohta seda öelda ei saa, sestap ongi antud küsimus minu jaoks täiesti eluliseks kujunenud.
Kuhu see raha siis suunatakse? Kas on ostetud uusi busse, sisustatud tramme, ronge, trolle? Mitu kilomeetrit auke selle rahaga remonditud sai? Mis ikkagi saab nendest üüratutest rahahunnikutest, mida usinad, kuid avalikkuse silmis üldsegi mitte populaarsed Ühisteenuse kontrolörid linnale teenivad? Miks ma ei näe, et teed paremaks läheksid, tänavad kas või puhtamaks?
Kuni mul täpseid arve pole, jääb mul tunne, et linnavõim on olemas ainult selleks, et trahvidega ja piirangutega inimesi kiusata, nöörida ja ahistada, mitte aga neid teenida ja nende elu kergemaks muuta.
Muide, linnavalitsusest rahvusraamatukoguni on jalutada umbes viissada meetrit. Jala saab sinna tunduvalt mõnusamini kui autoga, sest autoga liikudes tuleb alati otsida vaba parkimiskohta. Pealegi on jalutamine umbses kontoriõhus kopitanud inimesele kindlasti parem kui uhke mersuga maad mõõta.
