Seetõttu panebki imestama, et avalik-õiguslik televisioon otsustas kirikuaasta tähtsama püha puhul näidata tervele Eestile hoopis nelipühilaste kontsertetendust. Jumalateenistuseks oleks

seda palju nimetada, gospelikontserdi mõõtu kah välja ei andnud – kitarrid ja trummid ja mitmehäälne vokaal.

Miks selline valik? Miks peab maksumaksja raha eest näitama nelipühilasi, aga mitte näiteks luterlasi, keda on ometi palju rohkem? Või pigem oleks võinud kanda üle paavsti Urbi et Orbi jutluse Vatikanis – seda näidati ainult natukene AK-s, ometi on see paavsti ilmselt olulisim ja oodatum sõnum terve aasta jooksul. Või näidata siinsete katoliiklaste ülestõusmispühade jumalateenistusi, sest katoliku kirik tähistab lihavõtteid pidulikumaltki kui jõule.

Ja veel – suurel reedel kandis rahvusringhääling raadiost üle Tallinna Kalju baptistikoguduse jumalateenistust. Jällegi – milleks see valik? Või on Eestis registreeritud kogudustel rahvusringhäälinguga selline diil, et igaühele võrdne eetriaeg? Et kui ühel pühal antakse tunnike metodistidele, siis järgmisel korral baptistidele? Ja ülejärgmisel korral õigeusklikele? Ja ühel päeval jõuab kord ehk ka jehoovatunnistajate, Elu Sõna ning satanistide kätte?

Kui eesti rahvas on niigi usukauge, siis võiks suuremate pühade jumalateenistusi üle kandes näidata ikka midagi etemat kui haledavõitu gospelit. Ja näiteks esimese advendi jumalateenistust võiks telerist näidata ikka päris kirikust, mitte Viru vanglast nagu viimasel korral.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena