Rain Kooli: Keda oravad õieti kosivad?
Esiteks nimi. Ma saan aru, et professionaalsete suhtekorraldajate teenus on kallis, aga „Armastusega juhitud Tallinn“!? Ainuke seletus sellele imalale lausele on, et oravatel on endiselt töös katse haakida valimisvankri ette Pentuse sooline kuuluvus ning lasta tollel oma õblukeste õlgade ning pisut pingutatud naeratusega töö ära teha?
Ausalt, igasuguseid valimisloosungeid on nähtud, aga nii ebamäärast kui meie suurima erakonna oma nendel valimistel annab otsida. Kujutage korraks ette, et mõni pank reklaamiks end lausega „Leebusega ladustatud raha“ või „Läbi lillede rikkaks“. Kassid seda ei ostaks ning kuigi teinekord selles kaheldakse, julgen ma väita, et keskmine valija on kassist pisut intelligentsem.
Teine kummaline tahk Reformi-„Meil on plaan“-erakonna tegevuskava juures on „viis vaala“, millele too moodustis tugineb: õnnelikud lapsed, rahuloevad koduomanikud, rõõmsad pensionärid, säästlikult juhitav ja oma linnakodanikest hooliv linn.
Võib ju olla, et mulle ainult tundub, aga kui Reformierakond kavatseb teha panuse kolmele mainitud inimgrupile, siis ähvardab nende tähelepanu keskmest välja jääda lastetu, rendipinnal elav töö- või ettevõtja. See on aga pehmelt öeldes kummaline, kuna tegemist on üldjuhul suhteliselt hästi toime tuleva seltskonnaga, kellest reformaatoritel võiks rõõmu ja kasu olla.
Valimiste peastaap aga eksib, kui arvab, et nood tormavad nii ehk naa Reformierakonda valima. Just need hea sissetulekuga (ja/või väikeste väljaminekutega) noored või keskealised on igasuguse lääguse suhtes eriti kriitiliselt meelestatud. On seega puht oravate enda huvides, et mõnes parteilises tagataskus on veel ka plaan Bee.
