Tarand: Keskerakondlik kahurvägi torkab silma
Väita, et Itaalia arutelu kerkimine päevakorda on seotud Eesti kohalike valimistega, ju võib. Aga see poleks õige väide. Euroopa Parlament tegeleb lakkamatult õiguste ja vabaduste küsimustega. Eesti, muide, on liikmesriik ja liikmesriigi poliitikas toimuvat jälgitakse pidevalt.
Seega pole pädevad ka kriisked stiilis: “Mine sinna Brüsselisse ja tegele Euroopa Asjaga, mitte ära topi oma nina Eesti ellu!” Eesti elu on euroopa elu üks osake, mille kvaliteedist sõltub pisut ka Euroopa tervis.
KOV valimiste eel on tarvilik Euroopa kirjust ametiteperekonnast välja tuua hoopis Regioonide Komitee. Käsi püsti, kes teab mis loom see veel on?!
Tegemist on iseseisva nõuandliku institutsiooniga. Eesmärk — anda kohaliku tasandi poliitikutele võimalus arvamusavaldusteks Euroopa Liidu õigusaktide koostamisel. Kuna 70 protsenti ELi õigusaktidest kohaldatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, on tegu vastutusrikka ülesandega. Lissaboni leppega tugevdatakse Regioonide Komitee poliitilist rolli ja staatust veelgi.
Eestist kuulub sinna seitse esindajat. Organisatsiooni täisliikmed on Väino Hallikmägi (Pärnu Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Saima Kalev (Jõgeva linnapea), Teet Kallasvee (Haapsalu Linnavolikogu), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavolikogu), Uno Silberg (Kose Vallavolikogu) ja Toomas Vitsut (Tallinna Linnavolikogu).
Asendusliikmetena kuuluvad sinna Urve Erikson (Tudulinna), Kaido Kaasik (Valjala), Aivar Kaldjärv (Võnnu), Kersti Kõosaar (Võru), Edgar Savisaar (Tallinn), Sirje Tobreluts (Laheda) ja Ivar Unt (Valga).
Torkab silma Keskerakonna kahurvägi, selmet kohti anda regioonide esindajatele. Putinlik võimuvertikaal teiste sõnadega…
Regioonide Komitee ülesanneteks on anda nõu nii õigusaktide ettepanekuid koostavale Euroopa Komisjonile kui ka Euroopa Nõukogule, kes neid välja kuulutab. Viimased kaks omakorda on kohustatud regioonide komiteega konsulteerima nondel teemadel, mis puudutavad kohalikke ja piirkondlikke küsimusi.
Regioonide komitee viib iga aastal läbi viis täiskogu istungjärku, tal on kuus alakomisjoni, mis tegelevad sotsiaal- ja majanduspoliitikaga, säästva arengu ning kultuuri ja haridusega. Eesti saadikud valitakse sinna Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu poolt, kes esitavad oma võrdse soolise jagunemisega kandidaadid Eesti valitsusele. Kusjuures on tähelepanuväärne, et seitsmest Eesti täisliikmest on ainult üks naissoost. Seitsme asendusliikme seas on kolm naist.
Seega: valides 18. oktoobril inimesi kohalikku võimu teostama, valite te ka inimesi, kes hakkavad Euroopa tasandil kaasa kõnelema regionaalpoliitika teostamisel. Ehkki skepsis igasuguste Euroopa institutsioonide suhtes on tihti põhjendatud, söandan märkida, et Regioonide Komitee saab küllalt tulemuslikult regionaalpoliitika vallas oma sõna öelda. Komisjon ei algata ja Euroopa Nõukogu ei võta pimesi vastu otsuseid asjus, millest puudub regionaalne analüüs või seisukoht.
Lisaks on tegemist väga olulise platvormiga, kus saab luua kontakte investoritega, tutvuda mujal Euroopas ringlevate kohalikku eluolu edendavate projektidega ning teha tööd, et tuua nende ideede paremik ning nende rahastajad ka Eestisse. Selleks on meil vaja inimesi, kelle perspektiiv ulatub kaugemale lauspopulismist; meil on vaja inimesi, kes alustuseks suudavad suhelda, kontakte luua ning säravalt esindada. Ning inimesi, keda EL-i mittekuuluva riigi juhtpartei “Ühtne Venemaa” ei saaks nagu kitse köie otsas vedada.
Näiteks toimus 6. oktoobril arutelu Balti-Aadria telje, sedapuhku rongitelje, loomisest. Selle tulemusel saaks Poolast Itaaliasse korraliku, lääne-euroopaliku rongiühenduse. Olles üritusest osa võtnud, võin ma julgelt öelda, et võimalikult kiire ja tulemusliku rongiühenduse loomisel on regionaalsetel poliitikutel mitte ainult sõnaõigus, vaid nende koostoime võib anda valitsuste tasandil tegevusest palju kiiremagi tulemuse.
Aeg on kiiresti nuputada, kuidas selle Gdanskist algava magistraaliga liitumine meilgi võimalikuks saaks. Laevatee oleks lihtsaim, kuid kas siis ei jääks meie lootused raudteeühendustele kärbuma?
Iga aasta oktoobri esimesel nädalal korraldatakse Regioonide komitees lahtiste uste päev “Open Days”, kus on kokku kutsutud üle 200 piirkonna ja linna. Samuti on kohal pangandus- ja ettevõtlusvaldkonna ning kodanikuühiskonna esindajad ja umbes 5000 üksikosalejat. “Open Days” raames korraldatakse üle 130 seminari ja ürituse Brüsselis, lisaks lähipiirkonnas veel 230 üritust.
Meie tublimad omavalitsustegelased olid vilkalt toimimas, nägin oma silmaga. Paraku ei näinud ma Toomas Vitsutit, kelle erakond kurdab lakkamatult et Tallinn on Euroopast ära lôigatud…
Niisiis: valides kohaliku elu korraldajaid pea meeles, et nende otsused tekitavad kaudselt ka meie tugeva esindatuse Brüsselis Regioonide Komitees.
