Tunnistan, minu tagasihoidmatu isiksus sai siin liialt tähelepanu, ning sõnum „Jürgen Rooste ei kannata kummist rindu“, ei olnud kindlasti see, mis mõeldud. Sattusin lihtsalt hoogu küsimusele „Miks meestele meeldivad suured rinnad?“ vastates. Et pole vahet, kas suured või väikesed, peaasi, et mitte kummist, poetasin möödaminnes... Tahtsin rõhuda oma vastuses hoopis lapsepõlvest tulevale turvatundele, mis meile rindadega seostub. Aga vaevalt see kedagi huvitab.

Huvitama hakkas mind aga miski muu. Nimelt, samas ankeedis võtsin arvata ka, et homoabielusid kui ärilepinguid võiks samadel alustel lubada, mis tavaabielugi. Asi on muidugi mu isiklikus suhtumises seadusandlusse: ütleme nii, et olen homode suhtes palju tolerantsem, kui ametnikuhingede suhtes, kes üritavad iga hinna eest kõike reglementeerida. Kui meie abielu juba olemuslikult tähendab ärilepingut, siis las ta olla lubatud kõigile.

Kirikliku sakramendiga on muidugi teine lugu – see on kiriku ja kogukonna otsustada! (Ootan naudinguga, et keegi mind kommentaariumis „judeokristlaseks“ sõimama hakkaks).

Aga seda seika Delfi muidugi uudiseks ei pidanud, s.t sääl puudusid huvitavad sõnad, nagu „tissid“. Teate küll, kuidas kuuenda klassi omad kihistava, kui neile mõni säärane sõna poetada? Jajahh, sääl, kuuendas klassis peatub ca poole ühiskonna areng, paraku.

Selle homoabielu asja pääle laekus sääraseid kommentaare, need võidi ehk hiljem kustutada, aga avastasin need kuskil öösel ca ühe paiku, mil ise parajasti Henri Bergsoni naeru-filosoofiaga tegelesin. Muide, Bergson näeb, et naerul on ühiskonda parandav jõud, naer „naerab välja“ mehaanilised protsessid, mis loomulikku maailma kohmakaks ja kentsakaks muudavad. Lunastab meid elule tagasi.

Aga kommentaarid olid sellised:

Teadjameesembad, 06.02.2010 13:52
Jürgeni-poisile muidugi meeldivad hoopis kummist vembad, mida endale tagumikku toppida. Milla pedele enne naise rinnad meeldind on?

keeraks, 07.02.2010 18:32
rolfile perseauku ühe mõnusa valangu värsket jopsu

valus, 07.02.2010 20:56
fagget

Ütleme nii, et ma oleksin väiklane ja väga väike inimene, kui ma siin seda surmtõsiselt võtaks ja enda lolluse ja edevuse üle muiata ei suudaks. Aga kripeldama jäi miski muu. Sest esimesel hetkel käis mul miski solvumiskähvatus hingest läbi küll, mis teha, ikkagi inimene. Samas sain aru, et see pole adekvaatne, ei passiks kokku ka mu veendumustega. Päälegi ei oska ma kunagi kuigi kaua pahane olla, ei kuulu lihtsalt iseloomu juurde. See selleks.

Aga ütleme, et kui oleksin tõsiselt solvunud, ütleme, et oleksin Delfi vastu protsessinud, mis siis?

Jah, ma tean, väljaandjad on ka kole solvunud olnud, et neid on kommentaaride sisus süüdistatud. Aga siin avanebki teatav kahepalgelisus.

Nimelt olen olnud seotud ETV luulesaatega, ning möödunud aasta algupoolel panid rahvusringhäälingu bossid luuletajatele piirangu: ropendada ei tohi! Isegi luuletus, kus oli süütu sõna „hiiresitt“, ei pääsenud eetrisse. Siin aga ropendatakse lausa ja otse, pidurdamatult. Lisaks rünnates mind, ja miskipärast ka kedagi Rolfi. Ja Delfi leiab näiteks, et avaldaja selle eest ei vastuta, ikka ainult kommentaari kirjutaja? Hmmmm.

Ma oleksin muidugi päri, aga tegelikult pole see ikkagi selle kommenteerija/nonde kommenteerijate vastutus. Nimelt jooksis tol pühapäevaööl, mil istusin ja oma mõtteid mõlgutasin, tolle kommentaariumi päises Meriton Hotelsi reklaam: Valentinipäeva pidulik õhtusöök, 395 krooni! Paremal ribal lisaks veel Top Tours’i, Tallinki, Aleksander Rybaki naistepäevakontserti, puhkaeestis.ee, suusk.saku.ee jt reklaamid. Ma usun, et Delfi ei avalda neid ju ilma rahata?

Nii, libauudist, kus räägiti „kummist rindadest“, ja esitati seda seltskonnameedias õnneks suhteliselt tundmatu luuletaja kommentaarina, luges vähemasti kommentaariumi jagu inimesi. See on kindlasti üks näitaja, millega Delfi reklaamipinda müüb.

Minu küsimus on selline: kuidas saab olla, et Delfi ei pea end ülaltoodud „kummist vembade“, „perseaugu“ ja „faggeti“ eest vastutavaks, küll aga kasseerib reklaamiraha? Ja kas väärikad reklaamiostjad nagu Meriton Hotels, ikka on teadlikud, mis keskkonnas neid reklaamitakse?

Selle kahepalgelise olukorra lõpetaks kas täieliku vastutuse võtmine või siis „sõnavabaduse piiramine“ ehk kommentaariumi toimetamine. Aga kas see on ikka sõnavabaduse kaitsmine, kui minu „mahlaka tsitaadi“ juures, mis on veidi väärakalt kontekstist kistud, on suurelt ka pilt, ent noid „vemba-mehi“ ei näe mina mitte, kuigi väga tahaksin. Tõsi, nemad vast ei julgeks noist vembadest oma näo ja nimega rääkida, mine tea, äkki hakatakse veel pedeks pidama...

Jajah. Üks väike pähkel teile pureda, kallid Delfi lugejad!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena