JUHTKIRI: Pommid, mis äratavad
Iga vaikus on näiline ja ajutine. Piisab ühest või üksikutest, etkodurahu rikutakse sadadel miljonitel. Ka meie, eestlaste, rahu onrikutud, sest üks plahvatus kärgatas Tallinnas, teine meienaaberriigis, kus niigi pingeid piisavalt.
Millest siis pommid äratavad? Eelkõige hoiakust, et elu on ohutu ja masu maailma kõige hullem painaja. Masu on hull ja vaimselt tappev, kuid iga pomm, mis tapab, vigastab ja hävitab, on füüsiliselt talumatu ning õigustamatu.
Lihtne ja etteaimatav on öelda, et pommid on saatanast ja nende valmistajad, lõhkajad, ideoloogid koletud mõrvarid. Kui Moskvas võib pommide taga leida ideoloogiat, siis Talllinnas vaevalt. Oli tüli, häiriv minevik ja olevik, ähvardused ja... pauk. Süüdistada pole vist kedagi, kui välja arvata asjaosalised ise. Ometi rikutud on tuhandete elu.
Delfi loodab, et kõik, kel juhtunutest vaja teha järeldusi, seda ka teevad. Meie, tavainimesed, saame olla vaid tavapärasest ettevaatlikumad ja kui näeme silma ning mõistust häirivaid ja ühiskonnale ohtlikke tegevusi, anname sellest kohe teada. Seda ei tasu nimetada paanikaks, aga naabrivalveks kindlasti. Seda igas mõttes.
Moskva on Moskva. Vastuoluline suurlinn, mille võimusümbol Kreml peab mitmes suunas kurnavat võitlust. Vastaseid on nii kdumaal kui kodumaast kaugel eemal. Et Moskvas oli tegu terrorismiga, pole enam kahtlust. Millised on Moskva järeldused ja edasised tegevused, selgub lähiajal. Niisama asi kindlasti ei jää.
Lähtudes, et 9. mail kogunevad Moskvasse kümnete riikide liidrid, tõuseb turvapaanika ja Venemaa retoorika seoses tänaste plahvatustega lakke. Põhiline, et vägivald ei sünnitaks uut vägivalda.
