Madal toetus eurole teeb eestlastele häbi
Kas kuulujuttude tõena võtmine ja võõrapelglik eneseupitus kipuvad tõesti mõistuse häält varjutama? Kodukootud filosoofidel on käed tööd täis. Õõnsate juttude kõrval Eesti mahamüümisest ja rahvuslike huvide reetmisest on õhku paisatud „avastus“, et Eestist saab kõige vaesem eurotsooni riik.
Jääb arusaamatuks, milles meid sellega tahetakse veenda. Ei tee ju eurost loobumine eestlasi kibekiiresti rikkamaks. Pigem astuksime allakäigutrepile, sest koos euroga loobuksime ka konkurentsivõime tõusust ja uute töökohtade tekkimisest.
Rahvuslike huvide lihtsustatud käsitlus ei vii kuhugi mujale kui nende huvide vastasele tegutsemisele. Nii mõnegi eeldatavalt rahvuslust kaitsva väikepartei eurovastasus on tõuganud neid ühte paati üleilmastumisvastaste märatsejatega ehk teisisõnu nendega, kes marksistide kombel kapitalismile lõppu tegema kutsudes tegelikult astuvad välja demokraatliku majandus- ja elukorralduse, sealhulgas mõistuspärase rahvusriikluse vastu.
Pehmemat võõrapelgust kumab läbi nendegi avaldustest, kes püüavad pereheitmistest nõrgenenud Rahvaliitu uuele hingamisele turgutada. Tsentrist paremal olevana juhinduvat nimetatud erakond eelkõige rahvuslikest väärtustest. Tehakse kõik ettevõtluse, eriti keskmise ja väikeettevõtluse arendamiseks, kuid sealjuures lähtutakse kindlalt Eesti huvidest. Üle poole ettevõtetest peavad kuuluma rahvuslikule kapitalile.
Midagi väga üllatavat nendes ütlemistes pole, sest Rahvaliidu ideoloogilises arsenalis on kunagi juba olnud Eesti krooni kaitsmise loosung.
Niisiis armas vaba turumajandus, sulle tahetakse hakata tegema piiranguid ja seda Eesti huvides. Tegelikult aga ei ole protektsionistlikel meetmetel midagi ühist rahvuslike huvidega. Kui hakkame välisinvesteeringutele tingimusi seadma, kapitali, kaupade ja tööjõu vaba liikumist takistama, ei tegele me mitte millegi muuga kui oma majanduse kahjustamisega. Sellises olukorras ei saa ju õilmitseda ka rahvuslikud väärtused.
Kunagisest ETV Foorumi saatest on mulle meelde jäänud ühe lihaühingu esindaja sõnad, et Eesti siga tuleb ära süüa Eestis. See mees läks välisinvesteeringutele lae seadmise propageerijatest veelgi kaugemale: pangem ekspordilegi päitsed pähe. Mis oleks meist küll saanud, kui taasiseseisvumise järel kapslisse sulgumise mõtted peale oleksid jäänud!
13 aastat tagasi 16. juulil kutsuti Balti riikidest esimesena just Eesti Euroopa Liiduga ühinemise üle peetavate läbirääkimiste laua taha. Nüüd läheme baltlastest esimesena eurotsooni. Kui sellist edu ei saa rahvale kärbeste pähe ajajate arvates pidada Eesti huvidega kooskõlas olevaks, siis mis see on?
