Trubetsky pigistab ühiskonna mädapaiset
Mida ta siis seal ära rikkus? Hakkas Smilersi laule laulma? Ei hakanud ju, laulis vanu häid Vennaskonna lugusid ja kõik. Ega asjaolu, et Trubetsky nüüd Keskerakonda astus, tee tast kehvemat luuletajat ja Vennaskonna lugusid vähem heaks. Kui Trubetsky Eesti esianarhistina mõned aastad tagasi roheliste erakonda astus, ei ilkunud selle üle keegi.
Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas kandideeris ta ju eelmistel valimistel lausa parlamendiliikmeks. Kogudes seejuures arvestatava hulga hääli. Sellest ajast ei mäleta ma Propelleri rohelisi särke ega lehekülgede pikkuseid imestavaid või lausa halvustavaid arvamuslugusid. Rääkimata appihüüetest, et kuidas küll Trubetsky ennast maha müüs.
Kas nüüd ongi nii, et kui inimene otsustab end poliitiliselt määratleda, siis võib ta astuda ainult IRL-i, Reformierakonda või roheliste erakonda? Need, kes ükskõik mis põhjusel (olgu siis selleks sotsiaalne ajend, spekuleeritud miljon krooni või kuus õlut) leiavad, et õige on astuda sotside, keski või rahvaliidu ridadesse, saavad olema ühiskonnas põlatud, sest teatud huvigrupp leiab, et nii kohe kuidagi ei kõlba.
Kui Trubetsky kuulus roheliste erakonda, oli kõik korras. Keegi ei tundu uskuvat, et Trubetskyl roheliste omavahelisest kemplemisest villand sai ning ta neis pettus. Samuti ei suuda keegi uskuda, et Vennaskonna laulja astus Keskerakonda lähtudes maailmavaatelistest tõekspidamistest. Selline asi ei olevat lihtsalt võimalik. Kindlasti pidi ta saama miljoni või paremal juhul kaks. Aga võib-olla ka sada miljonit. Numbrit ei tea keegi, aga raudselt saavad kõik Keskerakonnaga liitunud kohe pururikkaks.
Samuti ollakse veendunud, et Eesti suurim erakond, mis kasvas välja Rahvarindest ja on seega Eesti Vabariigi taastaja, müüb selle esimesel võimalusel venelastele kohe maha. Varsti täitub juba 20 tegusat aastat, aga tehingut pole toimunud. Aga müüvad kindlasti, ollakse veendunud. Raudselt!
Mina olin nõmmelase Tõnu Trubetsky soovitajaks, kui ta Keskerakonna liikmeks astuda soovis. Tema enda palvel. Ei lubanud miljonit. Isegi mitte ühte senti ei lubanud. Kui aus olla, siis mitte midagi ei lubanud. Aga see-eest oli mehel selge visioon tolerantsest Eesti Vabariigist ja ta nägi Keskerakonnas ainsat alternatiivi pikalt paremale kiivas olnud poliitikale. Ehk nagu ta ise ütles: „Minu arust on õige omada oma arvamust ja mitte lasta end massist kanda.“
Enese poliitiline määratlemine on igaühe põhivabadus ja demokraatia alustala, mida ei peaks ühelgi juhul seostama isiku professionaalse tegevusega. Tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast on aga tegevus, mille eest on ette nähtud kriminaalvastutus ja selle uurimisega tegeleb Eesti Vabariigis politsei ja prokuratuur.
