Janek Mäggi: Keskerakond on toetuse ära teeninud

Inimesed pahandavad, miks Keskerakond ja Reformierakond on jälle linna oma retušeeritud pilte täis kleepinud! Keda need küll mõjutavad!? Aga mõjutavad, ja väga paljusid. Kuid mitte neid, keda kriitikute meelest nende üleelusuuruste postritega justkui püüda üritatakse. Kõige enam mõjutab välireklaam neid, kes on juba ühe või teise inimese või partei poolehoidja, ka valima minema.

Ühesõnaga — reklaam ei muuda toodet kuigi palju isuäratavamaks, kuid kutsub (enamasti sulle juba tuttavat) toodet tarbima. Keskerakonna edukuse põhjus ei ole mitte nutikad reklaamikampaaniad (mille eest vist suures osas Paavo Pettai ees müts maha), vaid ära tehtud asjad. Paistku nad nii populistlikud kui tahes — Tallinnas on paljud asjad paremaks muutunud. Ka need, kes Savisaart ei armasta, tunnistavad seda.

Hiljuti arutasin mitmete inimestega, mida nad valimisreklaamidest, nende mõjust jms arvavad. Mulle üllatuseks on nt Tallinnas Keskerakond suutnud 4 aasta jooksul ära tehtud asjadega rohkem meelsust mõjutada kui kõik nende hirmkulukad reklaamikampaaniad kokku. Kui ikka linn on rattateid täis, koolid ja lasteaiad saavad korda ning ühistranspordiga saab liikuda kiiremini kui autoga, on asjad hästi. See panebki hääletama. See on parim reklaam.

Sest tegelikult ei suuda tavavalija kuidagi uskuda, et Reformierakond, IRL või Rahvaliit oleks kuidagi vähem korrumpeerumisaldis kui Keskerakond. Sotsid on ehk ainus erand — aga neid pole tõeliste meepottide ligi veel lastud ka. Ikka kellegi sabarakuna.

Keskerakonna 4aastane ainuvõim Tallinnas on pakkunud neile võimalusi lisaks tööle ka hulgaliselt vilet lasta. Uskuge või mitte, aga see vilegi on suurepärane vesi Keskerakonna veskile. Sest igasugune meedia (olgu või puhas propaganda) kinnistab fännide meelsust. Nagu ameerika filatelistedel on oma ajakiri ja koerakasvatajatel oma, töötab tsunftisisene meedia erakordselt hästi.

Ühesõnaga — teod räägivad rohkem kui sõnad. Kuid ka sõnu on vaja. On vaja lubadusi, mis on nutikad, teostatavad ja mis valijatele meeldivad. Keskerakonna ainuvõim Tallinnas on neile andnud võimaluse neid lubadusi ellu viia. Koalitsioonivalitsuste suurim häda ongi see (nagu Toompeal näha), et luik, haug ja vähk kisuvad vankrit igaüks ise suunas ja edasi see ei liigu.

Lubaduste täitmine on niivõrd mõjus, et selle vastu ei saa ükskõik missugune poriloopimine — olgu sellel tõepõhja all või mitte. Altkäemaksuskandaalid, abieludraamad jms on naeruväärsed, kui need ujuvad justkui ootamatult välja vahetult enne valimisi. Sest isegi kui see kõik on tõsi, asuvad fännid oma iidolite kaitsele ning pigem on tulemus vastupidine. Edgar Savisaar saab igast temast avaldatud pildist või loost ainult fänne juurde — olgu sisu milline tahes. Sest see sunnib temast mõtlema. Ja pooltel juhtudel positiivselt.

Teiste erakondade taktikalised valikud tunduvad igavad. Sest: Keskerakonna kritiseerimine suurendab pigem Keskerakonna toetust (kes on midagi ära teinud) ning oma ideid võib ju olla, kuid need on varasematel kordadel (tõenäoliselt koalitsioonisiseste nääklemiste tõttu) jäänud teostamata. Mis seekord siis teisiti oleks?

Võib-olla ei mõista Eesti erakonnad kõige paremini ka seda, kes on nende valija. Näiteks mina teen oma valiku reeglina selle järgi, keda toetab minu abikaasa ja kes talle hea mulje on jätnud. Me arutame kodus küll läbi, kuid viimasel kümnel aastal olen juhindunud sellest — nii, nagu tema arvamus on kujunenud, nii hääletan ka mina.

Oleme hääletanud erinevaid erakondi. Kuna mul on häid tuttavaid (julgeksin isegi öelda sõpru) kõigis suuremates erakondades (ka nendes, mis pole kõige populaarsemad), siis võiksin vabalt valida kõiki neid. Sest ikkagi annan hääle inimesele, keda tean ja kellest lugu pean.

Korduvalt on juhtunud nii, et just minu ringkonnas ei ole seda, kelle poolt ma hääle annaksin. Ja tema erakonnas kandideerib minu ringkonnas inimene, keda ma kindlasti toetada ei tahaks. Seega ei saa kuidagi öelda, et reklaamige oma ideid ja ma valin teid. Reklaamida tuleb inimest, kes on see päris toode.