JUHTKIRI: Estonian Air – kas kuldmune munev hani või rahapõletusjaam?
2010. aasta novembris võttis Eesti riik Estonian Airi ohjad enda kätte ja asus neid ka tugevalt sikutama. Esmalt otsustati investeerida 30 miljonit eurot uutesse lennukitesse. Seejärel palgati lätlaste Air Balticust uus kutsar Tero Taskila ning tema juhtimise all asuti senisest hoopis teist rada mööda romantiliselt päikseloojangu ja kasumi poole kappama.
Täna vahetas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja kaks Taskila "kaardilugejat". Nõukogu esimeheks saanud Erkki Raasuke on 17 aastat tegutsenud panganduses ning viimati juhtis maanteeametit, kuniks tööajast lõbureisidel käinud Tamur Tsäkko asemele uus kandidaat leiti. Nüüd on Raasukese ülesanne sikutada Estonian Air välja kraavist, mille sügavust teatakse vaid firma sees.
Arvestades Raasukese tausta on tema nimetamine Eesti Õhu nõukogu esimeheks igati loogiline samm. Aga tõstatub küsimus, miks seda tehti?
Kui vaadata Raasukese eelkäija, Joakim Heleniuse kriitikat, siis joonistub sealt välja rahulolematus firma majandustulemustega. Õnneks või kahjuks ei avalda Estonian Air aasta keskel mitte ühtegi rahanumbrit, vaid ainult lennukite täituvuse ja reisijate arvuga seonduvat. Need tegid aga läbi suure hüppe. Paraku ei selgu nendest numbritest võimalik kasum või kahjum.
Nii jääbki vastamata küsimus, kui palju on rahvuslik lennukompanii eestlaste raha uue strateegia ehk regionaallendudega põletanud ja kas 2011. aasta kahjum (17,3 miljonit eurot) saab selle aasta lõpuks ületatud või mitte.
Vihjeks võib siin osutuda aga Tero Taskila suust kõlanud mõte, et kolmandik lennufirma kulutustest on seotud kütusega. Paraku käivad ühte sammu nii autokütuse kui ka lennukikütuse turg – mõlemad teevad hinnarekordeid.
Muidugi on positiivne, et riik püüab Estonian Airi eest hoolt kanda – kahtlemata on hea ühendus maailmaga Eesti jaoks väga oluline. Samuti on hea see, et olukorra eeldatavast tõsidusest on aru saanud kõik asjassepuutuvad ning probleemi üritatakse lahendada. Arvestades, et nii Soomes kui ka Rootsis on hiljuti mitu lennufirmat hingusele läinud ja selle aasta seisuga on Euroopas pankrotistunud kokku kaheksa lennufirmat, pole Eesti Õhu päästmine kerge ülesanne.
Kui ettevõtte esialgne plaan oli 2012. aasta lõpuks jõuda tulude-kuludega nulli ja 2013. aasta lõpuks kasumisse, siis Heleniuse-Raasukese vangerdusi arvestades võib eeldada, et pool aastat „uut strateegiat“ on rahakotti suuremat sorti augu põletanud. Arvestades, et firmasse on investeeritud vähemalt 30 miljonit maksumaksja raha, on avalikkuse surve ja ootus headele tulemustele pehmelt öeldes suur.
