JUHTKIRI: Estonian Airi isetäituv ennustus

Probleemid Estonian Airiga on kestnud juba aastaid. Nende selgitamisel võib minna tagasi 2010. aasta lõppu, kui Eesti riik suurendas firma aktsiakapitali ning SASist sai seeläbi väikeaktsionär. Selleks kulus 280 miljonit krooni.

2011. aasta lõpus ja selle aasta alguses oli Tero Taskilal uute sihtkohtade avamiseks vaja uusi lennukeid. Selleks kulus 30 miljonit eurot.

Seejärel jõuti arusaamale, et eri tootjate lennukeid on liiga palju ning kahjum on liiga suur. Taskila vallandati koos laienemisplaanidega ning ettevõtet asus kokkuhoiu teele juhtima Jan Olof Palmér.

Sel nädalavahetusel teatas Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke, et ettevõtte jalule aitamiseks kulub hinnanguliselt 50-70 miljonit eurot. Vanas rahas ulatub see summa 1,1 miljardi kroonini.

Lisaks rahavajadusele teeb ettevõtte seisu kehvemaks ka võimalik liinilendurite streik, mis on välja kuulutatud 7. jaanuariks. Kõik need uudised kokku aga vähendavad klientide huvi piletite vastu ning riiklik lepitaja Henn Pärn ütles otsesõnu välja, et pilootide streiki Estonian Air välja ei kannataks.

Indrek Neivelti hinnangul on Estonian Airi hädade põhjuseks tegutsemine avatud turul ning kompetentsi puudumine. Lihtsamalt väljendudes - paanika, mis juba teist aastat ettevõttes valitseb.

Teise maailmasõja eel mõeldi Suurbritannias välja propagandaplakat tekstiga „Keep calm and carry on“, mis pidi rahustama kodanikke võimaliku invasiooni eel. Paar aastakümmet hiljem tuli Robert Merton välja mõistega „isetäituvad ennustused“. Selle idee kohaselt saab inimene toimuvat mõjutada, aga kui eeldada, et kõik läheb halvasti, siis nii ka läheb.

Teisest küljest - kui võtta arvesse, et koos võimaliku 70 miljoni euro lisamisega mataks riik ettevõttesse peaaegu 2 miljardit krooni, on paanika mõistetav...