“Kas pättide poolt tehtud või pättide poolt kinni makstud seadused?”
Miks peab kodunt ära minema kannatanu, naine, laps, mitte aga vägivallatseja? Oleks ju õige, ja minu arvates ka lihtne, vägivallatsejal natist kinni võtta ja trellide taha panna. Ning siis ka kohe talle karistus määrata koos lähenemiskeeluga mingiks ajaks. Karistuse määramiseks ei peaks kuluma kahte-kolme aastat, see on tunni, pooleteise töö. Kui vägivallatseja rikub lähenemiskeeldu, siis peaks olema talle juba pikemaks ajaks trellide taha minek kindel.
Mul on millegipärast tunne, et seadused, mis käivad koduvägivalla kohta, on tehtud just nende poolt, kes ise kodus vägivallatsevad. Kuidas muidu saada aru sellest, et kodunt peab lahkuma kannatanu, mitte aga pätt ise?
Nõutuks võtavad ka lausa olematud karistused koolide ümber luusivatele narkodiileritele. Lapsed on praktiliselt jäetud diilerite meelevalda. Ja diilerid võivad tegutseda karistamatult. Kes neid püüab ja kui püüabki, siis lastakse nad peagi lahti, sest seadused on ju — kelle poolt tehtud?
Ka poevaras võib ju näiteks ühel ja samal päeval mitu korda vahele jääda. Ja ikka uuele ringile minna. Neid ei panda kinni. Roolijoodikust, potentsiaalsest mõrvarist, rääkimata.
Kas niisugused seadused pole mitte pättide poolt tehtud?
Minu arvates on imelik see, et riik teeb kurjategijatega kokkuleppeid. Riik alandab end kurjategijaga ühele tasemele! Mis see kokkuleppemenetlus siis muud on, kui riigi seadmine kurjategijaga ühele pulgale? Riik peab läbirääkimisi kaabakate-terroristidega? Eesti Vabariik!
Kas seadus kokkuleppemenetlusest pole mitte pättide poolt tehtud? Laulsime end vabaks, aga pättide käest ei pääsenud. Vihma käest räästa alla… Oli kuidas oli, aga palju kirutud Vene ajal oli pätt ikka vangimajas. Seal, kus päti koht. Mitte sanatooriumis, nagu praegu.
Vangi ülalpidamine olevat riigile kulukas ja seetõttu vabastatavat mõrvareid, pedofiile jne ennetähtaegselt just selle pärast, et raha on vähe.
Kuidas nimetada elamispinda pakkuvat asutust, kus ei pea maksma kommunaalteenuste eest ega riigimakse, aga samas on kõik olesklemiseks vajalikud tingimused olemas? Vangimaja see minu arvates küll ei ole.
Vangimajas oleks ju normaalne, kui näiteks madratsi põlema pannud pätt madratsi kinni maksaks ja loomulikult ka kõik kustutamisega seotud kulud ning edaspidi ilma madratsita magaks, aga ei — talle antakse ju uus madrats ja — sussita aga jälle!
Terviseks!
Vangimaja?
Ei! Sanatoorium!
Küsimus justiitsministeeriumile — kes keelab teil vange tööle panna? Las teenivad endile ülalpidamist ning ka raha tekitatud kahjude kinni maksmiseks. Las vangid maksavad samamoodi makse nagu seaduskuulekad inimesed seda tegema peavad. Nii palju peaks justiitsministeerium ikka suutma teha, et rahva kulul olesklevad kurjategijad tööle panna. Pole vaja tagumikke toolidel paksemaks istuda, võiks viitsida ka ajusid liigutada.
Ja veel — “viioldamistele” tuleks ka lõpp teha. Ammuilma aeg vist juba. Kui oled ikka miljoneid viioldanud, siis maksa! Maksa tagasi, mis “viioldasid”! Trahvid peale selle.
Või on see kohtulahend riigipoolseks märguandeks — “viiolda” nii palju kui jaksad, karistama sind ei hakata?
Paljude kohtulahendite puhul tahaks lausa küsida — kas arusaamatult leebe karistus tulenes sellest, et istusite, austet kohtunik, kohtualusega kunagi ühes kambris, ja ühe ja sama süüteo eest? Või on sooritatud kuritegu teie arusaamade järgi hoopis heategu?
Ja kui nüüd jälle otsaga algusesse tagasi, siis nämmutame aga edasi — peidame naised-lapsed vägivallatsejate eest turvakodudesse, teeme kaabakatega kokkuleppeid, lühimenetlusi ning anname igasugustele pättidele ja pervertidele nii sõnaõigust kui ka õiguse ahistada. Ahistada, keda iganes. Naisi, lapsi, kaaskodanikke jne.
Seaduslikult ja karistamatult, sest kirjutas ju ka maailmakuulus kirjanik Aleksandr Solženitsõn enda kuulsas romaanis “Gulagi arhipelaag”, et omasuguseid ei saa karistada…
Kaua veel?
Kuhu me niimoodi jõuame? Kas tõesti laulsime end vabaks Eesti Vabariiki, kus kehtivad pättide poolt tehtud seadused?
Annaks jumal, et mul pole õigus…
