Dokumentides oli mõiste veel ilusam: “sõjatingimustes ladustatud kunst”. Samamoodi ei räägi me vaesuspiirist, vaid toimetulekupiirist. Hindu langetades kuulutame seda just nii, nagu asi on. Hindu tõstes me aga “korrigeerime”.

Miks ma sellest räägin? Last Tallinnas I klassi registreerides torkas silma, kui palju on leitud kauneid ja helli väljendeid aprillikuu tulipunktis seisvate koolikatsete jaoks. Taustaks ütlen, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei luba ega keela koolikatseid nende õige nime all.

Tallinna linnavalitsus kasutab määruses väljendit konkurss. Kuidas konkurss tegelikult välja näeb, määrab kool. Niipalju kui vanemana näen, on igas koolis just koolikatsed. Kodulehel kuulutada julgeb neist aga ainult mõni üksik vapper kool, nagu Tallinna Inglise Kolledž või 21. Kool. Tallinna Prantsuse Lütseum räägib nagu linnavalitsuse määruski konkursist. Reaalkoolis on kooliküpsusuuring. Põnev, kas mitmesaja koolikandidaadi hulgas leidub tõesti vaid paar klassitäit kooliküpseid — kui ülejäänud jäävad koolist välja, siis ürituse nimetuse järgi see nii ju oleks.

Klikkan edasi. Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium ja Kadrioru saksa Gümnaasium: vestlus ja praktiline töö kooliküpsuse väljaselgitamiseks. Tallinna Saksa Gümnaasium ja Gustav Adolfi Gümnaasium: tutvusuuringud. Kui need pole katsed, kas vastuvõtu määrab vastuvõtja isiklik sümpaatia — tutvusin, võtan/ei võta sõbraks? Tallinna Rahumäe Põhikool on ausam: neil on koolisobivusvaatlus. Selge: laps kas sobib sellesse kooli või ei.

Kulgedes veebis Tallinnast Tartu, nägin, et Miina Härma Gümnaasiumis otsustavad vastuvõtu õppepäevade tulemused. Lastevanemad räägivad siiski katsetest ja eelmise aasta juttude järgi on õppepäevad tõesti katsetega sisustatud. Tartu Kommertsgümnaasium (vastuvõtukatsed) ja Tartu Raatuse Gümnaasium (sisseastumiskatsed) saavad eufemismideta läbi.

Kokkuvõtteks — heal asjal mitu nime. Aga miks me ikkagi ei või koolikatseid koolikatseteks hüüda?

Eesti mees kasutas vanasti eufemismi siis, kui metsa jahile läks. Ütles hundi kohta võsavillem ja rebase kohta reinukene. Kas ma võin loota, et laps saab soovitud kooli, kui ütlen talle, et läheme suhtluspädevuse ühepoolsele esitlusele?

Hindab paarikümneminutiline, isegi paaripäevane kohtumine ju just lapse oskust endast hea mulje jätta. Pääsu ihatud kooli otsustab tegelikult seitsmeaastase julgus ja suutlikkus anda endast maksimum võõras keskkonnas võõraste inimeste ees.

Autor on pedagoogikadoktor.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena