Euroopa ja paljud Euroopa rahvad on teinud vale valiku. Nad on pannud oma aja ja tähelepanu sõja eest põgenevate inimeste takistamisele. Nad on pannud oma ressursse sellesse, et takistada ja veenda teisi takistama.

Müürid ja piirid ei takista terroriste. Need takistavad tavalisi inimesi.

Need ressursid, see aeg ja tähelepanu oleks pidanud minema põgenike jagamise ja kontrollimise süsteemi loomisesse. See tähelepanu oleks pidanud minema rahvusvaheliselt tegutseva terrorirühmituse plaanide paljastamisse ja takistamisse.

Kuid tehtu tehtuks. Nüüd on vaja uuesti teha valik.

Kas hakata ehitama müüre. Sulgema piire. Suruma Euroopa riikides elavaid vähemusi järjest enam nurka ja kaitsesse. Tegelema populismiga. Näitama näpuga. Viskama kiviga.

Hirm paneb meid tegema selliseid asju. Ja terrori eesmärgiks ongi hirmu tekitamine. Seda ISIS tahabki. Et me kardaks ja ehitaks müüre. Et inimesed ei saaks ISISe haardest põgeneda. Et nad saaks külvata rohkem meeleheidet, vangistada rohkemaid lapsi ja naisi, laiendada oma haaret, värvata juurde enesetapuründajaid, külvamaks kaost järjest laiemalt. See ongi nende eesmärk. Lammutada need tsivilisatsiooni alused, mis nende radikaalse poliitilise püüdlusega kokku ei lähe. Et siis selle asemel saaks kerkida ja kasvada keskaegne terroririik. Meie müürid on nende laienemisstrateegia. Meie müürid on nende eesmärk.

Aga meil on valik. Me saame seda takistada.

Me saame aidata inimesi kes põgenevad sõja eest. Kui mitte nende pärast, siis vähemalt meie endagi pärast. Selleks, et neist ei saaks uusi ISISe tööriistu.

Kuigi tegelikult kaotame me oma tsivilisatsiooni ja oma rahu ja oma maailma just siis kui neid NENDE enda pärast ei aita. See ongi see, mis meid ISISest eristab. See on saamas juba klišeeks, kuid kui me nüüd otsustame sõja eest põgenevatel inimestel meie müüride taga surra, siis on ISIS tõesti juba võitnud. Siis on nad juba suutnud meie tsivilisatsiooni hävitada.

Meie valik on panna kogu oma tähelepanu hoopis sellele, kuidas tagada, et iga sõjapõgenik jõuaks turvalisse kohta ning samal ajal teha nii, et enesetapurünnakute korraldajatel ei oleks võtta Euroopa kogukondadest heitunud, vihaseid ja harimatuid värvatavaid. Osaleda aktiivselt ja läbimõeldult rahvusvahelises koostöös ISISe peatamiseks. Töötada reaalsete lahendustega.

Kuid enne neid lahendusi on meil kõigil valik. Kas karta ja oma hirmus valida suund, mis meid aina vägivaldsemasse ja ohtlikumasse maailma viib või olla julge, jääda selleks Euroopa tsivilisatsiooni osaks, kelleks meile meeldib end pidada ning panna oma ressursid lahendustesse.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena