Priit Kutser: Lauristin peab Savisaart Jeesuseks
Jeesus Kristus, Jumala Poeg, meie Päästja ja Õnnistegija, on Piibli Uue Testamendi Matteuse (12:30) ja Luuka (11:23) evangeeliumites tähendanud järgmist: „See, kes ei ole minuga, on minu vastu...”. Sama mõtet kannab meie Issanda sõnum ka Markuse (9:40) evangeeliumis: „...see, kes ei ole meie vastu, on meie poolt...”.
Lauristin: Jeesus oli bolševik!
Oma raamatus „Punane ja sinine“ hurjutab Marju Lauristin, et Edgar Savisaar pidavat mõtlema stiilis „kas teie või meie, ehk siis kui te pole meie poolt, siis olete meie vastu”. Seda peab professor Lauristin bolševistlikku tüüpi mõtlemiseks. Lauristini parteikaaslane Andres Tarand on samuti öelnud, et Keskerakonna esimehes Edgar Savisaares väljendub üsna selgelt Lenini ideoloogia, mille kohaselt on see, kes pole tema sõber, tema vaenlane.
Huvitav, kas nii Tarand kui ka Lauristin unustasid kogemata ära, et sama lausega saab siduda ka Jeesust ja kristlikku maailma? Sama põhimõtet rakendab tegelikult terve maailm. Kui printsiibis „kas teie või meie” väljendub kuidagi Lenini ideoloogia või bolševism, siis oli Jeesus bolševik, nagu ka kõik kristlased. Võib-olla tahavad Lauristin ja Tarand öelda, et Savisaar on Jeesus, sest temas väljendub Lenini ehk Jeesuse ideoloogia? Selles pole ka midagi imelikku, sest pühaks meheks on Savisaart pidanud ka riigikogu liige Heimar Lenk.
Tarand: George W. Bushis väljendub Lenini ideoloogia!
Andrus Ansipi, Mart Laari ja teiste parempoolsete suur sõber Georg W. Bush on sama moodi öelnud: „Kas sa oled meiega, või oled terroristidega.”. Sama mõte, vaid kontekst erinev. Tarandi loogikast lähtudes väljendub ka George W. Bushi sõnades Lenini ideoloogia!
George Orwell kirjutas 1942. aastal essees „Patsifism ja sõda”: „Kui sa takistad ühe poole sõjalisi jõupingutusi, siis automaatselt aitad sa teist poolt. Täpselt nagu ei ole mingit tegelikku võimalust jääda sellisest sõjast väljapoole, nagu see praegu meil käimas on. Faktiliselt „Kes ei ole minuga on minu vastu”. Idee sellest, et sa jääd kuidagi kõrvale või kõrgemale võitlusest, samal ajal elades toidust, mida briti meremehed on oma eludega riskides sulle toonud, on kodanlik illusioon, mis on kasvatatud rahus ja turvalisuses.”
Lähtudes Lauristinist ja Tarandist, saab öelda, et nende arvates olid nii Jeesus, George W. Bush kui ka George Orwell tõsised bolševikud.
Savisaare monumendiks on Eesti vabadus
Lauristin kirjutab: "Ta (Savisaar) ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel."
Selliste sildistamistega tuleks olla ettevaatlik. Esiteks, ei oska välja tuua ühtegi korda, millal Savisaar oleks esinduskogude valimiste tulemusi või õigusjärgsust kahtluse alla seadnud. Euroopa Parlamendi valimiste ajast mäletan aga seda, et loetamatuid sedeleid loeti loetuiks ja loetavaid sedeleid loetamatuteks. See on ebademokraatlik käitumine vabariigi valimiskomisjoni poolt, aga Keskerakond ei andnud järele enne, kui õiglus ja demokraatia sai taas jalule seatud.
Teiseks, Lauristin peaks mäletama, et nõukogude ajal oli meedia allutatud kommunistlikule parteile. Vastuolud partei ka meedia vahel summutati tavaliselt ammu enne trükikotta, telesse või raadiosse jõudmist. Meedia oli partei ja partei oli meedia. Savisaar ja meedia on juba 20 aastat nugade peal, nii et mis nõukogudeaegsest harmooniast me siin rääkida üldse saame?
Rääkides Lauristini välja käidud ratsamonumendi ideest, siis Edgar Savisaar ei vaja mingit ratsamonumenti. Kindlasti on see Marju Lauristinile suur üllatus, aga monument, kui selline, on Savisaarel juba ammu olemas – Eesti vabadus. See püstitati 20. augustil 1991, kui Eesti taaskord iseseisvaks kuulutati. Edgar Savisaar jääb Lauristini spekulatsioonidest hoolimata Eesti ajalukku kui mees, kes taastas Eesti Vabariigi.
