Urmas Reinsalu: Võtame kasutusele valimissüsteemi, mis arvestab rohkem valija häält
Vastan sellele veendunult jaatavalt.
Meie kehtiv Riigikogu valimiste süsteem on üldjoontes proportsionaalne ja võimaldab valijate tahet erakondliku eelistuse puhul tuvastada. Tinglikum on lugu valijate eelistusega konkreetse kandidaadi puhul ning selle suhtes, kui palju valituks osutunud kandidaate esindab kindlat valimisringkonda.
Kehtivas Riigikogu valimiste süsteemis osutub suurem osa kandidaatidest valituks ringkonnas. Süsteem näeb ette viie protsendi künnise erakondadele ning lisaks sätestab erakondade esitatavad üleriigilised valimisnimekirjad. Erakondade saadud hääled arvestatakse läbi teatud koefitsiendiga, mis võimendab enim hääli saanud erakondade osakaalu.
Kuna kehtiv süsteem võimaldab ka olukorda, kus kindlas ringkonnas ei jagata kõiki mandaate, on ringkondade esindatus erinev.
Valimisüsteemi muutust tuleb ette võtta kaalukate argumentide olemasolul, sest valimisüsteemi stabiilsus on väärtus omaette, kuna valijad omavad süsteemiga kogemust.
Ma ei pane ette meie valimissüsteemi põhimõttelist ümberehitamist. Lähtekohaks on põhiseaduses sätestatud proportsionaalsuse nõue.
Küll arvan, et olemasolevat süsteemi on võimalik oluliselt lihtsustada, muuta valija häält rohkem arvestavaks konkreetse meeliskandidaadi suhtes ning tagada, et edukad kandidaadid esindavad kindlat piirkonda. See omakorda tekitab saadikutes ka suurema huvi oma valimispiirkonnale tagasisidet anda.
Eesti valimisüsteemi tuleks kohendada Soome süsteemi eeskujul.
Soome valimissüsteemi võlu on süsteemi lihtsus ja loogilisus võrreldes Eesti süsteemiga. Eesti valimisüsteem on oma iseloomult ainulaadselt keerukas.
Soomes jaotatakse kõik saadikukohad ringkondades enim hääli saanud kandidaatide vahel, võttes aluseks nimekirjade proportsionaalse esindatuse. Ja kogu lugu. Mingit võimenduskoefitsienti ei rakendata, vaid pruugitakse nn lihtkvoodi meetodit. Mingit üleriigilist nimekirja ei ole. Selle süsteemiga puudub vajadus ka ülemaalise valimiskünnise järgi.
Selle muutuse tulemusel kahandame valimiste tulemusel pealinna üleesindatust ning saavutame, et valija poliitiline mõju valituks osutuvate persoonide puhul kasvab.
Kindlasti on ette pandud muudatus proportsionaalne ja põhiseaduspärane. Selle süsteemi rakendamisel tekiks reaalsed võimalused ka kaalukat toetust omavatel üksikkandidaatidel ning kandidaatidel juhul, kui tema erakond ülemaaliselt ei kogu täna piiranguks seatud 5 % hääli. Näiteks viimaste valimiste näitel Leo Kunnas ja Artur Talvik oleks Soome süsteemi kohaldamisel osutunud parlamenti valituks.
Ringkonnapõhise valimissüsteemi kasutuselevõttu on ka varem Riigikogus kaalutud.
Kehtiv süsteem on põhiseaduspärane ja funktsioneeriv, kuid selle tõhustamise ja lihtsustamise läbi saavutame suurema usalduse esindusdemokraatia suhtes.
