Vandeadvokaadid: ettevõtjad, riigikohus ei annaks erakorralisele maksutõusule armu

Eelmisel suvel, 1. juulil 2014, võttis riigikogu vastu seaduse, millega pandi paika alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi määrad aastateks 2016 kuni 2018. Seadusega fikseeriti järgnevateks aastateks alkoholiaktsiisi 10% suurune tõus ning tubakaaktsiisi 5% suurune tõus. Kuigi maksude või muude tasude iga-aastane tõus pole ühelegi ettevõtjale iseenesest meeldiv uudis, siis oli igati tervitatav, et seadusandja lõi ettevõtjatele lähiaastateks kindlad piirid oma äritegevuse planeerimiseks.

Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud erinevate aktsiiside tõusu. Eelmisel nädalal tõi ajakirjandus avalikkuse ette, et uue rahandusministri Sven Sesteri arvates võiks terava kriitika osaks saanud majutusasutuste käibemaksutõusu osaliselt piirata ning muudatusest tingitud tulude vähenemise katta muuhulgas alkoholiaktsiisi planeeritust kiirema tõusuga.

On selge, et õiguskindlus on euroopaliku riigi üks olulisemaid alustalasid, mistõttu on seadusandja sõnamurdlik tegevus demokraatlikus ühiskonnas lubamatu. Riigikogu on andnud ettevõtjatele selge ja üheselt mõistetava suunise lähiaastate aktsiisitõusude kohta, millele tuginedes on ettevõtjad omakorda korraldanud majandustegevust. Sisuliselt on riik andnud siduva lubaduse suurendada ettevõtjate kohustusi üksnes kehtestatud aktsiisitõusu ulatuses ning julgustanud neid planeeritud aktsiisitõusust lähtuvate kalkulatsioonide alusel Eesti majandusse panustama.

Ei ole saladus, et varasemalt on riik eelarvepoliitilistel kaalutlustel üritanud tõsta lähiaastateks paika pandud vee erikasutusõiguse tasusid ja kaevandustasusid. Tol korral pöördus õiguskantsler riigikohtu poole taotlusega tunnistada tema hinnangul põhiseadusega vastuolus olevad sätted kehtetuks. Keskkonnatasude kaasuses leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et riigi fiskaalhuvides tehtav erakorraline maksutõus on ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõtte lubamatu riive.

Riigikohus selgitas, et tähtajalise regulatsiooni muutmine selliselt, et see toob isikutele kaasa kahjulikke tagajärgi, on õigustatav üksnes erakorralistel asjaoludel, mis ei olnud seadusandjale esialgse regulatsiooni vastuvõtmise ajal ettenähtavad. Sealhulgas andis kolleegium juhise, et erinevate avalike huvidega ei saa seadusandja oma tegevust õigustada, kuna üldjuhul tuleb selliste aspektiga arvestada juba esialgse regulatsiooni kehtestamisel. Mitteüllatavalt tunnistaski riigikohus 2013. aasta lõpus keskkonnatasude tõstmist ettenägeva regulatsiooni kehtetuks.

Eelneva valguses on ilmne, et kui koalitsioon muudab fiskaalpoliitilistel eesmärkidel kehtivat aktsiisitõusude regulatsiooni ettevõtjatele ebasoodsas suunas, soovitab tõenäoliselt iga advokaat oma kliendile pöörduda esimese sammuna õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida sätete põhiseadusele vastavust.

Varasemast on olemas riigikohtu selged juhised, mille kohaselt ei ole vastuvõetav erinevate avalik-õiguslike tasude erakorraline tõstmine eelarve puudujääkide täitmiseks. Seega on ettenägematu maksukohustuse lisandumise kohtulik vaidlustamine, ka hoolimata õiguskantsleri seisukohast, loogiline samm ning seda soovitaks samuti paljud õigusteenuse osutajad.

Kohtute tauniv seisukoht sedavõrd ilmse ja põhjendamatu õiguskindluse põhimõtte rikkumise osas on suure tõenäosusega prognoositav. Seega pole rahandusministri kavandatava alkoholiaktsiisi erakorralise tõusu kehtima jäämiseks lootust ning täiendava maksutulu laekumise asemel koormataks kohtuid ja antaks advokaatidele tegevust.