Ametnikud ihkavad poliitikute asemel ise riiki juhtida

Möödunud aasta lõpus valmis küsitlusfirmal TNS Emor riigikantselei tellimusel lai uuring Eesti ametnike vaadetest oma töö sisule, väärtustele ning hoiakutele.

Uuring toob ühe suurima probleemina välja ametnike suhtumise rahva valitud esindajatesse ja poliitikasse, mida peetakse enda tarkuse kõrval vähetähtsaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Poliitikat näeb suhteliselt suur osa ametnikke (40%) oma tööd häiriva tegurina, avalikku teenistust ei nähta mitte rahvaesindajate kujundatud poliitikate elluviijana, vaid pigem iseseisva avaliku huvi realiseerijana (70%). See hoiak on viimaste aastate jooksul tugevnenud," sedastatakse uuringus.

Rahva valitud esindaja tahet pidas kõige tähtsamaks vaid neli protsenti ametnikke, avalikku arvamust pidas esikohal olevaks vaid natuke rohkem ehk 14 protsenti riigitöölisi.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees reformierakondlane Väino Linde tõdes, et ka teistes riikides on nii: "Riikides, kus avalik teenistus on arenenud mingile tasemele, üritab see kindlasti moodustada ametnike parteid, nagu öeldakse, ja siis ise riiki juhtida."

Linde rõhutas, et demokraatlikus riigis peaks poliitikutele siiski jääma määrav roll: "Teoorias ja elus peaks ikka olema nii, et rahvaesindajad ütlevad, mida tuleb teha, ja ametnikud vormistavad selle, kuidas täpselt seda teha."