Eesti on nii valitsuse kui ka Eesti Panga tasandil edastanud seni selgeid sõnumeid eurole ülemineku plaanide osas. Selgete kavade ja nägemuste olemasolu ise on olnud äärmiselt olulise tähtsusega Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse saavutamisel, teatas Eesti Pank.

Eurole ülemineku ootuses on kiiresti tõusnud Eesti riigireitingud ja langenud laenuintressid. Eesti suure jooksevkonto defitsiidi tõttu on kiire europiirkonnaga liitumine olnud üks väga olulisi argumente reitingu taseme määramisel ja seda on märkinud kõik reitinguagentuurid.

Vastavalt ühinemislepingule Euroopa Liiduga peavad kõik uued liikmesriigid ühinema ka Euroopa majandus- ja rahaliiduga ning Maastrichti kriteeriumite täitmisel võtma kasutusele euro.

Euroopa Liidu ühinemislepinguga heakskiidetud asutamislepingu kohaselt pole Eestil juriidilist alust euro kasutuselevõtust kõrvale jääda, teatas Eesti Pank.

„Pealegi on Eesti rahvas oma heakskiidu andmisega põhiseaduse täiendamise seadusele 2003. aasta septembris kiitnud sisuliselt heaks ka ühinemislepingu.”

2003. aastal toimunud rahvahääletusel võeti vastu Eesti põhiseaduse täiendamise seadus, mille kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest ning põhiseaduse kohaldatakse, arvestades ühinemislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Põhiseaduse paragrahv 106 kohaselt on välislepingute ratifitseerimise panek rahvahääletusele keelatud. Seega ei saanud rahvas kiita heaks ühinemislepingut ennast kui välislepingut.

Mis puutub Eesti põhiseaduse paragrahv 111 muutmise vajadusele, siis EL õigustiku ülimuslikkuse põhimõte, mida rahvas juba põhiseaduse täiendamise seaduse heakskiitmisega kinnitas, kõrvaldab selle vastuolu raha emiteerimise õiguse osas.

Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon kirjutas värskesse võimuleppesse sisse lubaduse panna Eesti põhiseaduse muutmine rahvahääletusele, et saaks ratifitseerida Euroopa Liidu põhiseaduslepet.