Seadus keelab lemmikloomade piinamise

Nädal tagasi valmis pikk määruse eelnõu, mis seab lemmikloomapidamisele üksikasjalised tingimused.

“Lemmikloomapidamise määrus pidi juba ammu valmima ja nüüd on see lõpuks kooskõlastusringil,” ütles Eesti Päevalehele loomakaitseseltsi juhatuse liige Helen Roosimägi.

Loomakaitseseadusest enam ei piisanud. “Loomakaitseseaduses sätestatakse pidamise nõuded üldiselt ning järelevalveasutuste kogemuse põhjal raskendab see nende tööd,” selgitas põllumajandusministeeriumi ametnik.

Uue seadusega on loomi kergem kaitsta, näiteks on puuri mõõtmed ja koeraketi pikkus ning söötmise sagedus on täpselt seadustatud. Lihtsalt öeldes saab seaduserikkujaks lugeda loomapidajat, kelle koera jooksuala pole 40 ruutmeetrit suur.

Reguleeritud on ka teiste võimalike lemmikloomade pidamine. Neljajalgsete ja lindude pidamise nõuete seas on esimesele kohale seatud see, et loom peab saama suhelda ning tal peab olema võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat.

Loomapidajatel on kohustus jälgida, et nende hoolealused ka üksteisega hästi läbi saaks. Hoolitsemine ei tohiks piirduda vaid lemmiklooma söögi-, joogi- ja liikumisvajaduse rahuldamise ning varju pakkumisega, toonitavad loomakaitsjad. “Näiteks koerte puhul võib suhtlemisvajaduse rahuldamine olla sama oluline kui liikumisvajaduse rahuldamine,” märgivad nad.

Loomade puurid, akvaariumid jm kohad, kus lemmikuid hoitakse, peavad määruse järgi vastama täpsetele mõõtmetele. Samas varjupaigas peetavate koerte-kasside elutingimused võivad olla kuni poole väiksemad, lähtudes lühiajalise pidamise reeglitest.

Jalaka sõnul loodavad määruse ettevalmistajad, et määrus hakkab kehtima tuleva aasta märtsist.