Lang: lolliks nimetamine pole laim
Seaduseelnõuga soovitakse pakkuda inimestele kaitset sihipärase laimamise ja vaenu õhutamise eest. Mis alustel selgeks teha, kas tegemist on laimuga või mitte, näitab Langi sõnul kohtupraktika.
Valitsuse sõimamine pole näiteks Langi sõnul vaenu õhutamine. Küll aga on tegemist õhutamisega, kui mõni kommentaator kutsub süstemaatiliselt üles mõnd tuntud riigitegelast tapma.
Eesti põhiseadus annab ministri sõnul küll vabaduse levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, kuid samas on inimesel õigus nõuda ükskõik kelle poolt tekitatud kahju hüvitamist. Seaduseelnõu annab inimestele võimaluse internetis avaldatud laimu, vaenu õhutamise või solvangu vastu end kaitsta.
Netisõimu ohjeldamise seaduseeelnõu üks peamisi eesmärke on Langi sõnul anda kohtule õigus küsida tsiviilmenetluse korras sõnumi saatja andmeid. Kui neid pole võimalik saada, võib kohus pöörata nõude kommentaari avaldamiskeskkonna poole.
Minister rõhutas, et tehniliselt on võimalik igat kommentaatorit tuvastada, isegi kui viimane on üritanud läbi mitme serveri oma jälgi peita.
Ka soovitakse vaenu õhutamisel kaotada väärteo koosseis. Selle asemel uuritakse võimalikke vaenamisi prokuratuuri valvsa silma all kuriteona. Langi sõnul annab just see parema kaitse inimeste õigustele.
Vaenu õhutamise eest saab inimest karistada kas rahatrahvi või raskemal juhul kuni viieaastase vangistusega.
Seadusemuudatuse eelnõus on kirjas, et loodetavasti hakkavad meediaväljaannete omanikud teostama rohkem kontrolli nende avaldatud materjalide üle.
Kas meediamaterjalide all saab mõista ka kasutajate loodud sisu ehk kommentaare, peab näitama kohtupraktika, seletas justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja.
Nimelt vabastab infoühiskonna teenuse seadus juriidilise isiku vastutusest, kui osutatakse teenust, mis seisneb üksnes teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu või viimasele juurdepääsu pakkumises. Ka ei vastuta teenuse osutaja edastatava teabe sisu eest tingimusel, et ta ei algata edastust, ei vali edastuse vastuvõtjat ega ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.
Lang soovitab internetiväravatel hakata kommenteerijaid ID-kaardu alusel registreerima.
Langi meelest võiks Eesti sellest rahvusvahelises kavas palju tunnistust võita. On ju meil juba e-valimised, mida maailm imetleb, lisas ta.
Justiitsminister nentis, et seaduseelnõu edasine käekäik ei saa olema kerge. Tema sõnul tõotab eelnõu menetlemine riigikogu õiguskomisjonis tuua mitmeid unetuid öid.
