Riik seadustas tühja kasseti maksu
Tegu pole revolutsioonilise sammuga, sest kultuuriminister on kehtestanud sama suured tasud ka 2005. aastaks. Nn tühja kasseti tasu tõi aga tormi riigikogu kultuurikomisjoni, kus põrkusid teravalt eri huvigruppide soovid.
Esialgu ei allunud poliitikud autorite ühingu, esitajate liidu, fonogrammitootjate ühingu ega loomeliitude survele võtta tasuarvestamise aluseks salvestusvahendite maht ja tõsta hüppeliselt tasu suurust. Intellektuaalse omandi kaitsjad pole oma taotlusest loobunud. Nende trumbiks on asjaolu, et tehnika arenedes on jõudsalt kasvanud digitaalvahendite müük ja langenud nende hinnad.
“Uute seadmete — CD-kirjutajate, salvestavate DVD-mängijate, MP3-mängijate — abil toimub laialdane kopeerimine, kuid hetkel ei ole võimalik nende seadmete eest tasu koguda,” seisis 11 organisatsiooni pöördumises.
Autorite ühingu tegevdirektor Kalev Rattus pidas ebaõiglaseks praegust korda, mis lähtub vaid salvestusseadmete hinnast. Tasu tuleks tema sõnul kehtestada kõige puhul, millele saab salvestada, sealhulgas kõvaketaste puhul. Rattuse sõnul on kavas korraldada uuring, selgitamaks, mida, kui palju ja millele paljundatakse.